Pealkiri: 

Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020: koondaruanne WHO hindamisvisiidist Eestisse

Autorid: Farrington J , Ireland R
Väljaandja/tellija: WHO Euroopa Regionaalbüroo
Märksõnad: südame-veresoonkonna haigused, ennetamine, haigestumus, suremus, tervisepoliitika, suitsetamine, toitumine, füüsiline aktiivsus, tervisedendus, tervisekäitumine
Välja antud: 2007
Tüüp: Raport
Failid:
Nimi SuurusFormaat
WHO2007.pdf72.36 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Rahvastiku tervise ajatrendid
Mittenakkushaigused
Füüsiline aktiivsus
Toitumine
Sõltuvusainete tarvitamine
Tervisepoliitika rakendamine ja hindamine
Kirjeldus: 2005. a kiitis valitsus heaks "Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia aastateks 2005¿2020". Strateegia üldeesmärk on vähendada alaliselt elanikkonna enneaegset haigestumust ja suremust südameveresoonkonnahaigustesse. Esimene tegevuskava koostati aastateks 2005¿2008, mille järel uuendatakse tegevuskava iga nelja aasta tagant. Esimene WHO Euroopa Regionaalbüroo poolt läbi viidud hindamine, mis kestis 2006. aasta novembrist kuni 2007. aasta veebruarini, hõlmas materjalide ülevaatamist, intervjuusid ja kohapealseid visiite.
Strateegia peamisteks tugevateks külgedeks on kolmele peamisele ohutegurile (tubaka tarbimine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus) rajanev terviklik lähenemine ja selle suutlikkus koondada erinevate ministeeriumide tegevusi. Strateegia rakendamine on suurendanud suutlikkust tervisedenduse ja koolitamise valdkonnas ning laiendanud tervisedenduse infrastruktuuri. See on esimene samm tervisedenduse programmide detsentraliseerimises, mis pikemas perspektiivis toob kasu ka teistele tervise parendamisele suunatud tegevustele. Välja on töötatud seire- ja hindamissüsteem, kuigi piiratud, ning olemas on pikaajalised riiklikud uuringud, mille abil on võimalik hinnata aja jooksul aset leidvaid käitumuslikke muutusi. Viimase 25 aasta suundumused näitavad isheemiliste südame- ja ajuveresoonkonnahaiguste suremuse vähenemist alla 65-aastaste meeste ja naiste hulgas ning loodetavasti see langustendents ka jätkub. Elanikkonnale suunatud tervisedendus- ja ennetusprogramme tuleb toetada, tugevdada ja täiendada peamistele riskirühmadele mõeldud tegevustega. Süstemaatilisem lähenemine tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele ning SVH ja teiste mittenakkuslike haigustega seotud sotsiaalsete teguritega võitlemine toovad suurt kasu inimeste tervisele.