Pealkiri: 

Kaitseväeteenistuse mõju ajateenijate tervisele

Autorid: Novikov O
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: tervislik seisund, füüsiline aktiivsus, füüsiline tervis, haigestumus, kehakaal, traumad
Välja antud: 2005
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Novikov2005.pdf676.97 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline aktiivsus
Traumad
Kirjeldus: Sõdurite tervise säilitamine ja edendamine on kaitseväe väljaõppe ja elukorralduse üheks prioriteediks.
Uurimistöö eesmärgiks oli ajateenistuse mõju hindamine ajateenijate terviseseisundile nende kehalise arengu, kehalise võimekuse ja haigestumuse andmete alusel. Uuritavateks olid 2000.a Üksik-vahipataljonis teeninud 568 ajateenijat.
Ajateenijate antropomeetria- ja haigestumuse andmed koguti retrospektiivselt pärast ajateenistuse lõppu riigikaitseosakondade arhiivides hoiul olevatelt kaitseväelaste tervisekaartidelt. Andmed ajateenijate kehaliste võimete arengu kohta saadi Üksik-vahipataljoni spordiinstruktori andmebaasist.
Ajateenistuse jooksul suurenes uuritavas kogumis normaalkaaluliste isikute osakaal, mida võib lugeda ajateenistuse mõju positiivseks faktoriks sõdurite tervisele. Negatiivseks faktoriks võib aga lugeda samaaegselt ülekaaluliste isikute osakaalu suurenemist teenistuse lõpuks, mis võib viidata ajateenijate ebapiisavale kehalisele koormusele teenistuse lõpus.
Ajateenistus parandas märkimisväärselt enamiku ajateenijate kehalist võimekust. Eriti suur areng toimus kätekõverduste harjutuse osas ja eriti nendel, kelle tulemused olid teenistuse alguses mitterahuldavad. Kõhulihaste harjutuse osas ei olnud ajateenijate kehaliste võimete areng nii silmnähtav. Võrreldes USA armee näitajatega (1995), olid uuritava kontingendi kehalise võimekuse näitajad halvemad teenistusse tulles, kuid viimasel kuul ületasid USA armee analoogilisi näitajaid.
Ajateenijate koguhaigestumus vähenes teenistuse jooksul ligi kaks korda. Peale kogumi jaotamist detsiilideks selgus, et vähemalt 10% ajateenijatest ei pöördunud teenistuse teisel poolel ühtegi korda väeosa laatsaretti või haiglasse meditsiinilise abi saamiseks. Ajateenijate pöördumiste arv oli väiksem teenistuse teisel poolel, vähenedes teenistuse jooksul uuritava kogumi kõikides kümnendikes keskmiselt 44,1% võrra. Haigestumuse vähenemine ajateenistuse jooksul toimus peamiselt kehaliselt paremini ettevalmistatud ajateenijate arvelt, kusjuures teenistuse alguses ja lõpus kehalisi katseid (eriti kätekõverdusi ja tõus istesse) edukamalt sooritanud ajateenijad olid teenistuse teisel poolel tervemad kõikide haigestumuse näitajate poolest. Kõige tugevam negatiivne korrelatsioon esines tõus istesse harjutuse ja kogu-haigestumuse näitajate vahel teenistuse teisel poolel.