Pealkiri: 

Solaariumiteenuse tervisekaitsealased aspektid

Autorid: Šubina N
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: kiirgus, tervisekaitse, ohutus, teenused
Välja antud: 2003
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Šubina2003.pdf6.16 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisekaitse
Riskikäitumine
Mittenakkushaigused
Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Kirjeldus: Eestis kasutatakse looduslikest tingimustest tuleneva päikesevaeguse kompenseerimiseks üha laialdasemalt solaariume. Seda toetab ka trend olla aastaringselt päikesepruun.
Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Solaariumide UV-seadmes kasutatavad lambid genereerivad UVB- ja eriti UVA-laineala kiirgust, vastavalt 280-320 nm ja 32M00 nm. Solaariumides kasutatavad aparaadid on erinevat tüüpi (tüüp-2, tüüp-3 ja tüüp-4), erineva võimsusega ja sagedusomadustega.
UV-kiirguse üledoseerimisel on melanoomi ja nahavähki haigestumise oht, naha põletusi ja enneaegse vananemise oht, kuid võivad tekkida ka muud tervisehäired ja kahjustused.
Solaariumide aparaate hakati Eestisse tooma 90. aastate algul. Solaariumiteenust reguleeriv sotsiaalministri 20. detsembri 2000. a määrus nr 86 "Tervisekaitsenõuded ilu- ja isiku teenuste osutamisele" jõustus alles 1. märtsil 2001. a. Määruses solaariumiteenusele esitatavad nõuded on puudulikud, need ei võimalda tervisekaitseametnikel teostada selle teenuse üle vajalikus mahus järelevalvet.
Käesoleva magistriprojekti eesmärk on anda ülevaade Tallinnas tegutsevatest solaariumidest, hinnata pakutava teenuse terviseohutust, käsitleda puudusi ja teha ettepanekuid tervisekaitselise kontrolli teostamiseks.
Ülevaade solaariumide kasutamisega seotud terviseohtudest ja riskidest on tehtud kirjanduses ilmunud andmete alusel. Tallinna solaariumide tervisekaitselise olukorra hindamiseks on kasutatud kirjeldavat epidemioloogilist meetodit ja sagedusanalüüsi. On kasutatud Eesti Vähiregistri statistilisi andmeid. UV-kiirguse intensiivsuse mõõtmist UVA-, UVB- ja UVC-diapasoonides teostati Saksamaal toodetud ja taadeldud fotomeetri-radiomeetriga Fotometer-radiometer Type 211 (PRC Krochmann GmbH).
Solaariumides täheldati tervisekaitse-eeskirjade ja -normide rikkumisi, mis tulenevad korralduslikest küsimustest ja on seotud klientide ohutu teenindamisega. UV-seadmete tehnilised passid ja lampide vahetamisaktid puuduvad või olemasolevad on puudulikud.
Kliente ei teavitada piisavalt nahatüüpidest, võimalikest vastunäidustustest ja päevitusseansi pikkusest olenevalt nahatüüpidest. Päevitusseansi määramisel on täheldatud üledoseerimist. Osal solaariumite personalil ei ole vajalikke meditsiinialaseid teadmisi. Sellest tulenevalt võib solaariumide kasutamine kujutada ohtu tervisele. Paraku ei ole elanikel piisavalt teavet solaariumide kasutamisega kaasnevatest võimalikest terviseohtudes.
Eesti vähiregistri andmetel on nahavähk naistel 2. kohal ja meestel 4. kohal vähipaikmete seas. Nahavähi tekkeks on oluline riskiteguri ekspositsioon. Seetõttu on õige UV-kiirguse doosi määramine solaariumide kasutamisel väga oluline nahavähi ja melanoomi ennetamisel.
Magistriprojektis on antud soovitusi tervisekaitsealase järelevalve parendamiseks.