Pealkiri: 

Suitsetamise seotus isiksuseomadustega teismeliseeas

Autorid: Liiv K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: suitsetamine, noored, õpilased, sotsiaalmajanduslikud näitajad, perekond, alkohol, lapsevanemad, õpetajad
Välja antud: 2003
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Liiv2003.pdf4.67 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Vaimne tervis
Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Kirjeldus: Kui täiskasvanute hulgas on viimastel aastatel täheldatud suitsetamise vähenemist, siis kooliõpilaste seas suitsetajate osakaal suureneb. Kiiesolevas töös uuriti suitsetamise levimust ning sellega seonduvaid tegureid Tartu linna ja maakonna esinduslikul valimil (n=401) esmalt 1998/99 aastal ning 3 aastat hiljem kordusuuringus. Töö eesmärk oli uurida noorukite suitsetamisharjumuste muutumist ning hinnata ristläibilõikelist ja longituudset seost isiksuseomaduste ja suitsetamise vahel. Lisaks hinnati, kas isiksuse mõju ilmneb sõltumatult perekonna sotsiaalmajandusliku seisu, alkoholi tarvitamise ning vanemate ja parima sõbra suitsetamise mõjust.
Mõlemal korral täitsid noorukite emad Suure Viisiku isiksuseküsimustiku,
klassijuhatajad agressiivsust ja hüperaktiivsust mõõtva skaala, õpilased ise
suitsetamist, alkoholi tarvitamist, vanemate ja parima sõbra suitsetamist puudutava küsimustiku. Pere sotsiaalmajanduslikku olukorda käsitleva küsimustiku täitsid nii uuritavad ise kui nende vanemad. Suitsetajate osahulk suurenes vanuse kasvades ning sigarettide proovimine enne 15 eluaastat suurendas tõenäosust olla 18 aasta vanuses suitsetajate hulgas. perekonna sotsiaalmajandusliku seisu ja suitsetamise vahel seost ei ilmnenud. Suitsetamine seostus 15-aastaselt madalama meelekindluse, kõrgema ekstravertsuse, agressiivsuse ja hüperaktiivsusega. 18-aastaselt olid suitsetamisega seotud madalam meelekindlus ja sotsiaalsus, kõrgem neurootilisus ja agressiivsus ning hüperaktiivsus. Kõrgem neurootilisus ja ekstravertsus ning madalam meelekindlus 15-aastaselt seostusid suitsetamisega 18-aastaselt. Neil, kes 15-aastaselt ei suitsetanud, seostus suitsetamisega 3 aastat hiljem kõrgem neurootilisus ja madalam meelekindlus. Meelekindluse skoori vähenemine seostus tütarlastel suitsetama hakkamisega. Seosed meelekindluse, ekstravertsuse (15-aastaselt) ning hüperaktiivsuse ja suitsetamise vahel jäid püsima ka peale alkoholi tarvitamise, vanemate ja parima sõbra suitsetamise mõju arvestamist.