Pealkiri: 

Eesti kooliõpilaste suitsetamine 1993/1994 - 2005/2006: WHO kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu analüüs

Autorid: Usin J
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: õpilased, koolid, lapsed, suitsetamine, sotsiaalmajanduslikud näitajad, demograafilised näitajad, poisid, tüdrukud, perekond, lapsevanemad, ennetamine
Välja antud: 2008
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Usin2008.pdf324.79 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Demograafilised näitajad
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Rahvastiku tervise ajatrendid
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuritakse Eesti kooliõpilaste suitsetamist ajavahemikus 1993/1994-2005/2006. Töö eesmärkideks oli (1) kirjeldada kooliõpilaste sigarettide suitsetamist kogu uuringuperioodi jooksul, (2) analüüsida suitsetamise ning sotsiaaldemograafiliste ja sotsiaalmajanduslike tegurite vahelisi seoseid, (3) kirjeldada vesipiibu suitsetamist ja (4) analüüsida sigareti ning vesipiibu suitsetamise vahelisi seoseid viimasel uuringuaastal.
Antud töö põhineb õppeaastatel 1993/1994, 1997/1998, 2001/2002 ja 2005/2006 läbiviidud WHO Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringul. Uuringu sihtrühmaks olid 11-, 13- ja 15-aastased kooliõpilased (N=13826), kellest 6656 olid poisid ja 7170 tüdrukud. Sigareti- ja vesipiibu suitsetamist määrati 4-astmelisel skaalal: iga päev, vähemalt korra nädalas, vähem kui korra nädalas ja ei suitseta. Sotsiaaldemograafilistest tunnustest uuriti vanust, rahvust, elukohta ja perekonna liiki ning sotsiaalmajanduslikest teguritest vanemate tööhõivet ja hinnangut perekonna majanduslikule kindlustatusele. Sigarettide suitsetamise seoseid uuringuaastaga, sotsiaaldemograafiliste-sotsiaalmajanduslike teguritega ja vesipiibu suitsetamisega hinnati logistilise regressiooniga.
Uuringutulemused näitavad, et alates esimesest uuringuaastast kuni õppeaastani 2001/2002 suurenes kooliõpilaste suitsetamise levimusmäär kõikides vanuserühmades ja seejärel mõnevõrra vähenes. Tüdrukute suitsetamise levimusmäära suurenemine oli oluliselt märgatavam. Õppeaastal 2005/2006 suitsetas 15-aastastest poistest kolmandik ja tüdrukutest neljandik, vastavalt 21% ja 12% olid igapäevasuitsetajad. Poistest oli mõnevõrra suurem šanss suitsetada eestlastel võrreldes mitte-eestlastega, tüdrukutel vastupidi. Suurem šanss suitsetada oli kehvema majandusliku kindlustatusega peredes elavatel tüdrukutel, kuid mitte poistel. Ei leitud kooliõpilaste suitsetamise seost elukoha, perekonna liigi ega vanemate tööhõivega.
Vesipiipu suitsetas neljandik poistest ja kuuendik tüdrukutest. Võrreldes vesipiipu mittesuitsetavate kooliõpilastega oli šanss sigarette suitsetada oluliselt suurem vesipiibu suitsetajate hulgas.
Kokkuvõtteks saab käesoleva töö tulemustele toetudes teaduspõhist tervisedenduslikku poliitikat ja praktikat sihipäraselt suunata kooliõpilaste sigarettide ja vesipiibu suitsetamise ennetamisele.