Pealkiri: 

Raseduseaegselt ja sünnijärgselt toimivate tegurite seos lapse üsasisese ja esimese elupoolaasta kasvuga

Autorid: Gross E
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: lapsed, sünd, toitumine, suitsetamine, passiivne suitsetamine, kehakaal, haridustase, rasedus, emadus, naised
Välja antud: 2008
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Gross2008.pdf258.14 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Reproduktiivtervis
Toitumine
Sõltuvusainete tarvitamine
Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Mittenakkushaigused
Kirjeldus: Magistritöö eesmärgiks oli leida vanemate antropomeetriliste parameetrite, üsasiseselt toimivate tegurite, vahetu sünnitusjärgse perioodi ja lapse toitumise mõju tema kasvule prenataalperioodil ning esimese elupoolaasta jooksul.
Ajavahemikul 2006.aasta märtsist 2007.aasta märtsini SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Naistekliinikus toimunud sünnituste hulgast valiti 71 uuringusse sobilikku ja osalemisega nõustunud perekonda. Uuringuks vajalikud andmed saadi vanemate ankeetküsitlustest ja meditsiinilisest dokumentatsioonist, mis koguti vahetul sünnitusjärgsel perioodil ning kuue kuu möödudes. Kokku saadi andmed 57 uuritava kohta (80%).
Uuringu tulemusena selgus, et vastsündinu suur sünnikaal oli seotud ema enda suure sünnikaalu, raseduseelse ülekaalulisuse ja normist suurema rasedusaegse kaaluiibega. Loote kasvupeetus on seotud vanemate madala haridustaseme ning ema rasedusaegse aktiivse või passiivse suitsetamisega.
Erinevused vastsündinute sünnikaalus püsisid lapse esimese kuue elukuu jooksul.
Absoluutne kaaluiive ja pikkuse juurdekasv oli kõikidel lastel sarnane, kuid oluline erinevus ilmnes suhtelises kaaluiibes ja pikkuskasvus. Ema preeklampsiaga tüsistunud rasedusest sündinud laste ning kasvupeetusega vastsündinute sünnikaal suurenes kuuenda elukuu lõpuks enam kui kolm korda (vastavalt 265% ja 213% võrra), normkaaluliste ja suurekaaluliste laste kaal kahekordistus (vastavalt 128% ja 98% võrra). Suhteline pikkuse juurdekasv kuue kuu jooksul oli kiirem kasvupeetuse ning preeklampsia grupis. Keskmine füsioloogiline kaalulangus ajalistel vastsündinutel oli 6%. Kaaluiive esimese ega ka järgnevatel elukuudel ei sõltunud
füsioloogilise kaalulanguse suurusest. Pikkuskasv ja kaaluiive olid lastel olenemata toitmise tüübist (ainult rinnapiim, rinnapiim-rinnapiima asendaja segatoit või ainult rinnapiimaasendus toit) sarnased. Lisatoidu saamine ei seondunud erinevustega kaaluiibes. Rinnapiimaga toitmise jätkupidevusele esimesel elupoolaastal mõjusid negatiivselt rinnapiimaasendajate andmine esimestel sünnitusjärgsetel päevadel, vanemate madal haridustase, ema suitsetamine, vastsündinu madal sünnikaal, lapse viibimine intensiivravil ning nahk-naha kontakti mitte toimumine.
Magistritöö on osa SA TÜ Kliinikumi Naistekliiniku ja Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi prof Maris Laane uurimisgrupi ühisprojektist "Platsenta hormoonide sünteesi määravate geenide ekspressiooni ja varieeruvuse seos raseduse kulu ja üsasisese arenguga".