Pealkiri: 

Meeste riskeeriv seksuaalkäitumine: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2006

Autorid: Lehtmäe L
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: seksuaalkäitumine, riskikäitumine, mehed, sotsiaalmajanduslikud näitajad, demograafilised näitajad, narkootikumid, alkohol, suitsetamine, liikluskäitumine, HIV, AIDS, suhted, sugulisel teel nakkavad haigused
Välja antud: 2008
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Lehtmäe2008.pdf153.7 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Seksuaal- ja reproduktiivkäitumine
Nakkushaigused
Sõltuvusainete tarvitamine
Riskikäitumine
Demograafilised näitajad
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuritakse Eesti meeste riskeerivat seksuaalkäitumist. Töö eesmärgiks oli kirjeldada riskeeriva seksuaalkäitumise levimust meeste hulgas ja sellega seotud sotsiaaldemograafilisi ja käitumuslikke tegureid.
Töö põhineb Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringul 2006. Uuring toimus postiküsitlusena, mille tegemiseks telliti rahvastikuregistrist lihtne juhuvalim Eesti rahvastikust vanuses 16-64 aastat suuruses 5000 isikut. Vastanutest 1131 (39,4%) olid mehed. Vastamismäär meeste hulgas oli 47,9% (kohandatud vastamismäär 49,9%).
Magistritöös uuriti riskeeriva seksuaalkäitumise seoseid sotsiaal-demograafiliste tunnuste ja käitumuslike teguritega (seksuaalkäitumine, mõnuainete tarvitamine, riskeeriv liikluskäitumine, HIV teadlikkus, tervise enesehinnang, tervishoiuteenuste kasutamine).
Riskeeriva seksuaalkäitumise kirjeldamiseks kasutati kahte näitajat: juhusuhete olemasolu viimase 12 kuu jooksul ja juhusuhte korral kondoomi (mitte)kasutamine.
Seoseid riskeeriva seksuaalkäitumise ning sotsiaal-demograafiliste ja käitumuslike tegurite vahel analüüsiti logistilise regressioonimudeliga.
Uuringu tulemustest selgus, et juhuvahekorras oli viimase 12 kuu jooksul olnud 22,4% meestest, nendest ei kasutanud juhuvahekorras kunagi kondoomi 39,3%. Riskeeriv seksuaalkäitumine - hinnatuna juhusuhete esinemisega - on omasem noorematele, tallinlastele, mitte-eestlastele, vallalistele, põhiharidusega ja töötutele meestele; juhusuhtes kondoomi mittekasutamine on omasem vanematele, mitte-eestlastele ja abielus või vabaabielus olijatele. Juhusuhete esinemisel leiti oluline seos muu riskeeriva käitumisega nagu suitsetamine, sage alkoholi ja kanepi tarvitamine, auto juhtimine peale alkoholi tarvitamist. Lisaks esines juhusuhteid omanud meestel oluliselt sagedamini suguhaiguste kahtlust, nad tarbisid sagedamini tasulist seksuaalteenust ja uskusid vähem, et vahekorras olemine ühe truu partneriga vähendab HIV riski. Juhusuhtes kondoomi mittekasutajate osas leiti oluline seos tasulise seksteenuse tarbimise, turvavöö mittekasutamise (nii juhina kui ka kaassõitjana esiistmel) ja mitteuskumisega, et kondoomi kasutamine vähendab HIV-i nakatumise riski.
Uuringu andmed viitavad vajadusele rakendada sekkumisi selles sihtrühmas. Taustandmete tundmine ja arvestamine aitab paremini planeerida ja eesmärgistada rahvatervishoiu meetmete rakendamist konkreetsetele rahvasikurühmadele ja probleemvaldkondadele.