Pealkiri: 

Illegaalsete uimastite tarvitamine ja kättesaadavus Eestis: tähendus HIVi levimuse ja preventsiooni seisukohalt

Autorid: Talu A
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: narkootikumid, HIV, AIDS, nakatumine, seksuaalkäitumine, sugulisel teel nakkavad haigused, C-hepatiit, kahjude vähendamine, riskikäitumine, narkomaania
Välja antud: 2008
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Talu2008.pdf240.49 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Riskikäitumine
Kirjeldus: Heroiini defitsiidi tagajärjel tulid 2002. a Eesti narkoturule fentanüül ja 3-metüülfentanüül.
Uuringud näitavad, et kodusel teel valmistatud moonivedeliku ja heroiini süstimine on asendunud fentanüüli, 3-metüülfentanüül ja amfetamiini süstimisega. Piirkondlikult on süstivate narkomaanide (SN) levimus kõrgeim Harjumaal ja Tallinnas (3,4%). Eestis läbi viidud uuringud näitavad, et 40-90% SNidest on HIV-seropositiivsed. SNide HIVi nakatumine toimub süstala/nõela ja muu süstimisvarustuse jagamise, kaitsmata seksuaalvahekorra ja HIV nakkuse ülekande teel emalt lapsele. C-hepatiiti nakatutakse peamiselt muu süstimisvarustuse jagamise tõttu SNide hulgas. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud SNidele suunatud teenuste (süstlavahetus, vabatahtlik nõustamine ja asendusravi opiaatsõltlastele) kättesaadavus ja maht. Enamik SNidele suunatud teenustest Eestis on plaanitud opiaatsõltlastele. Teistele SNidele, sealhulgas amfetamiini süstijatele, on teenustele juurdepääs piiratud. Seni ei ole Eestis SNidele jagatud muud süstimisvarustust. Samas on teada, et selline sekkumine on tõhus vähendamaks HIVi ja C-hepatiidi levikut SNide hulgas.
Magistritöös uuriti amfetamiini ja fentanüüli süstimise seost HIVi levimuse ja riskikäitumisega. Töö tugines 2005. a Tallinna (n=350) ja Kohtla-Järve (n=100) SNide hulgas RDS meetodil teostatud läbilõikelise uuringu andmetele. Analüüsiti Tallinna 331 SNi andmeid. Uuritavad jagati kahte rühma: peamiselt fentanüüli (n=256) ja amfetamiini (n=75) süstivad narkomaanid.
Enamik uuritud SNidest olid mehed ja kõnelesid vene keelt, veidi üle poolte olid 15-24-aastased ja ligi kaks kolmandikku olid kunagi olnud vanglas. Fentanüüli süstijatel oli võrreldes amfetamiini süstijatega pikem süstimise kestus ja nad süstisid sagedamini, samuti jagasid nad sagedamini süstalt teadaolevalt HIV-positiivse või C-hepatiiti nakatunud isikuga. Statistiliselt olulist seost kahe uuritava rühma riskeeriva seksuaalkäitumise vahel ei leitud. Mitmemõõtmeline analüüs näitas, et fentanüüli süstijad olid kolm korda suurema tõenäosusega HIV-positiivsed (kohandatud šansisuhe=2,89; 95% usaldusvahemik 1,55-5,39) kui amfetamiini süstijad. Fentanüüli süstijate süstimise ja süstimisvarustuse jagamisega seotud riskeeriv käitumine soodustab HIVi levikut SNide hulgas ja seletab suuremat HIV nakatunute osakaalu antud rühma uuritavate hulgas.
Uuringu tulemused näitavad, et fentanüüli ja amfetamiini süstimine on seotud kõrge HIVi levimuse ja riskikäitumisega. Uuringu andmed viitavad vajadusele rakendada sekkumisi selles riskirühmas.