Pealkiri: 

Kontoritöötajate terviseriskid seoses töökeskkonna ja töötingimustega

Autorid: Hrenov G
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: töökeskkond, tervislik seisund, töötajad, hinnangud, õhu kvaliteet, müra, valu
Välja antud: 2007
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Hrenov2007.pdf620.48 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Tervisekaitse
Kirjeldus: Tööealine inimene veedab kolmandiku oma päevast ehk ligi poole ärkvelolekuajast töökeskkonnas, mistõttu sõltub tema tervis suuresti tehtavast tööst ja töötingimustest. Viimaste aastakümnete trendid töötervishoius näitavad, et füüsilise töö ja selle tegijate osakaal kahaneb
järjest ning see asendub istuvate ametite ja töödega, mida tehakse põhiliselt istudes ning mida iseloomustab ühelt poolt vähene füüsiline aktiivsus ja teiselt poolt vaimse pingsuse suur osatähtsus.
Käesoleva uuringuga, mis viidi läbi ajavahemikul oktoober 2005 - märts 2006, hõlmati 13 Tartu ja Narva kontorit kokku 197 istuva tööviisi ja arvutiga töötavat ametniku ning spetsialistiga, keda käesolevas töös nimetatakse kontoritöötatajateks.
Uurimistöö põhines peamiselt ankeetküsitlusel ja hoonete ning kontoriruumide vaatlusel.
Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada kontoritöötajate töökeskkonnas esinevaid riskitegureid ja anda hinnang nende tegurite rollile töötajate kaebuste - nii töökeskkonna ja töötingimuste kui ka tervise osas - kujunemisel. Antud hinnang baseerub töötajate ankeetküsitlusel saadud tunnuste statistilisel analüüsil.
Uuringu käigus selgus, et uuritavates kontorites töötaval personalil on hulgaliselt kaebusi oma töökeskkonna, töötingimuste ja tervise osas: sagedasemad kaebused riskitegurite osas puudutasid ebapiisava ventilatsiooni/umbse õhu, häiriva müra, liiga sooja toatemperatuuri ja kuiva õhu esinemist tööruumides. Levinumad tervisekaebused viimase kuu vältel olid erinevad valud, nagu kaela-õlgade piirkonnavalud, peavalu ja seletamatu väsimus. Rohkem kui pooltel on esinenud silmade punetus ja keskendumishäired. Kolmandik küsitletutest kaebas silmade ärritusnähte. Ligi kolmandik töötajatest kaebas valude esinemist nimmepiirkonnas.
Ilmnesid statistiliselt olulised seosed töökeskkonna ja töötingimuste ning töötajatel esinevate tervisekaebuste vahel, mis tähendab, et töökeskkonna tegurid ja töötingimused mõjutavad töötajatel esinevate sümptomite olemasolu ja esinemissagedust.
Käesoleva uuringu praktiliseks väärtuseks on ülevaate saamine Eesti kahe suurema linna kontoritöötajate tegelikust töökeskkonnast ja töötingimustest. Saadud tulemuste teadvustamine on abiks töötervishoiuarstidele, -õdedele, ergonoomidele, tööandjatele, aga ka töövõtjatele kontoritööst võimalike tervisekaebuste põhjuste väljaselgitamisel ning juhiseks, millele tuleks tähelepanu pöörata, et nende töötajate tervist säästa pikkade aastate jooksul.