Pealkiri: 

Taastusravi kättesaadavus Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitud insuldihaigete hinnangul

Autorid: Uibo K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: taastusravi, elukvaliteet, terviseteenused, tervislik seisund, ravi, haiglaravi
Välja antud: 2007
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Uibo2007.pdf428.55 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Mittenakkushaigused
Kirjeldus: Suure haigestumuse ja rasket puuet põhjustava neuroloogilise defitsiidi tõttu on insult üks olulisemaid invaliidsuse põhjustajaid ning patsiendi edasine elukvaliteet sõltub oluliselt rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavusest.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada taastusravi kättesaadavust Tartu Ülikooli Kliinikumis 2006. aasta maist kuni detsembri lõpuni ravitud insuldihaigete hinnangul ja leida seoseid elukvaliteedi ja taastusraviteenuse kättesaadavuse vahel tuginedes patsientide tervisehinnangutele ja teadmistele enne haigestumist insulti ning informeeritusele rehabilitatsiooni võimalustest ja toimetulekule igapäevatoimingutega pärast haigestumist.
Patsientide elukvaliteeti hinnati Barthel¿i indeksi (BI) abil, tervisehinnangu, toimetuleku, informeerituse ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaadavuse hinnangu saamiseks küsitleti patsiente kolm kuni neli kuud pärast insulti haigestumist.
Uuringus osalesid 81 insuldihaiget, neist mehi 46,9 % ja naisi 53,1%. Patsientide keskmine vanus oli 71,67±0,95 aastat, noorim uuritav oli 48 ja vanim 87 aastane. Ligikaudu kolm neljandikku patsientidest olid haigestunud insulti esmakordselt ja neljandik korduvalt.
Rohkem kui pooled uuringus osalenud patsientidest (58%) ei teadnud oma haigusest midagi.
Haiglaravi järgselt olid insuldiga seotud terviseprobleemide tõttu saanud ravi 87,7% ning rehabilitatsiooniteenust 37% patsientidest.
BI keskmine väärtus suurenes kolme kuni nelja kuu pikkuse jälgimisperioodi jooksul keskmiselt 4,46 punkti võrra, kõige olulisem muutus toimus statsionaarse taastusravi jooksul.
Insuldihaigete elukvaliteet oli seotud haigestumise eelse tervisehinnanguga, samuti toimetuleku ja kõrvalabi vajaduse hinnanguga. Patsientidel, kes olid haiglajärgsel perioodil rehabilitatsiooniteenust saanud, muutus BI keskmine väärtus haiglajärgsel perioodil 1,77±0,68 punkti võrra, teistel 0,27±0,36 punkti (p<0,04).
Kuigi insuldihaige elukvaliteet sõltub mitmetest teguritest, on taastusravi õigeaegsus ja järjepidevus insuldihaige jaoks olulise tähtsusega, et saavutada insuldihaigete seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek ja võimalikult hea elukvaliteedi säilitamine ka haiglajärgses perioodis.