Pealkiri: 

Patsientide ootused, ettevalmistus ja rahulolu rutiinsel kompuutertomograafia ja magnetresonantstomograafia uuringul sõltuvalt eelnevast informeeritusest

Autorid: Maala M
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: rahulolu, patsiendid, diagnostika, eriarstid
Välja antud: 2006
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Maala2006.pdf484.58 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Kirjeldus: Töö eesmärk oli kirjeldada SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (edaspidi SA TÜK)
Radioloogiateenistuses uuritavate inimeste kompuutertomograafia (edaspidi KT) ja magnetresonantstomograafia (edaspidi MRT) uuringute alaseid ootusi, informeeritust ja kogemusi. Täpsemalt uuriti, millised on uuritavate olulisemad infoallikad, kas erinev informeerituse tase on seotud patsientide ootuste ja ettevalmistusega.
Uuritavad jagati kolme gruppi, igas grupis oli 30 inimest:
1) KT infolehega varustatud,
2) KT infoleheta ning
3) MRT infolehega varustatud inimesed. Andmete kogumiseks
kasutati küsimustikku, mis koostati teemat käsitlevate kirjandusallikate põhjal.
Kogutud andmed sisestati tabelarvutusprogramm Microsoft Excel 2000 abil. Tunnuste väärtuste grupeerimiseks kasutati programmi http://www.statcrunch.com, gruppide vahelise erinevuse statistiliseks hindamiseks kasutati Fisher testi (http://www.matforsk.no/ola/fisher.htm).
Kõige rohkem teavet planeeritava KT või MRT uuringu kohta saavad patsiendid eelnevalt vestlusest uuringule saatva erialaarstiga või uuringukabinetis kasutusel olevalt infolehelt. Paljudele oli üllatuseks uuringu ajal liigutamise keeld. Samuti oli uuritavatele ootamatu, et end lahti riietuma ei pidanud ning uuring sai liiga ruttu läbi.
Ebameeldivad aistingud on seotud põhiliselt kontrastaine manustamisel tekkiva kuumatunde ning MRT aparaadist lähtuva müraga. Uuritavate hinnangul tegi personal kõik nendest oleneva patsientide heaolu tagamiseks ning kõik protseduuriga seonduv oli neile arusaadav.
Uuringut kirjeldaval KT- ja MRT-infolehel on suhteliselt väike roll patsiendi
teadlikkuse tõstmisel. Kuna enamuse infost saavad patsiendid saatva arsti käest, siis tuleb informeerituse parandamiseks põhitähelepanu suunata ka sinna - patsiendid võiksid infolehe saada juba saatva arsti käest. Informeerimisel peaks eelpool nimetatud aspektidele, mis olid uuritavatele üllatusteks, rohkem tähelepanu pöörama.