Pealkiri: 

Ravijärgimus juhuslikustatud hormoonasendusravi uuringus

Autorid: Vorobjov S
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: terviseuuringud, ravi, naised, hormoonid, asendusravi, sotsiaalmajanduslikud näitajad, demograafilised näitajad, arstid, haiglad
Välja antud: 2005
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Vorobjov2005.pdf437.25 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Reproduktiivtervis
Demograafilised näitajad
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Kirjeldus: Uuringu edukus oleneb osalejate ravijärgimusest. Madal ravijärgimus vähendab uuringu võimsust ja võib viia valejäreldusteni. Et ravijärgimust tõsta, peab teadma, millised tegurid uuringus osalejate käitumist mõjutavad. Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ravijärgimust pikaajalises randomiseeritud hormoonasendusravi (HARi) uuringus ja selgitada välja, millised tegurid ravijärgimust mõjutavad.
Aastatel 1999-2001 kaasati uuringusse 1823 naist vanuses 50-64 aastat, kes elasid Harjumaal (k.a Tallinnas) või Tartumaal (k.a Tartus). Naised randomiseeriti avatud ja pimeharusse. Pimerharus said nad HARi või platseebot ja avatud harus nende endi teadmisel HARi või ei saanud mitte midagi. Naised osalesid uuringus keskmiselt 3,6 aastat. Osaleja loeti ravi mittejärgivaks, kui ta oli katkestanud uuringuravimi võtmise vähemalt kuueks kuuks ning kontrollrühmas tarvitas HARi vähemalt kuus kuud. Ravijärgimust hinnati Kaplani-Meieri meetodil. Tegurite efekti ravijärgimusele hinnati Coxi võrdeliste riskide suhte ning 95% usaldusvahemikuga. Uuringu esimesel aastal langes ravijärgimus ligi 50%, sest suur osa naisi ei tulnud järgmise ravimipurgi järele. Järgmistel aastatel ravijärgijate osakaal palju ei muutunud. Kontrollrühma naistest alustasid vähem kui 10% retseptiga väljakirjutatud HARi. Ravi tõenäolisemad katkestajad olid vanemad, madalama haridustasemega, üks kord sünnitanud, ei olnud varem kasutanud suukaudseid kontratseptiive, kehaliselt vähem aktiivsed või ei olnud rahul uuringumeeskonnalt saadud informatsiooniga. Osalejate ravijärgimus olenes uuringuhaiglast ja -arstist. Uuringuravi saanud rühmades olid sagedasemad ravi katkestamise põhjused kõrvaltoimed ja naise soov lõpetada tablettide võtmine. Kontrollrühma naised alustasid HARi peamiselt üleminekuea vaevuste tõttu ja arsti soovitusel. Ravijärgimus oli madalam kui varasemates samalaadsetes HARi uuringutes, kuid sarnanes lääneriikide tavapraktikas täheldatud tasemega. Kõrgem ravijärgimus seostus noorema vanuse, kõrgema haridustaseme, mittesünnitamise, varasema kontratseptiivide kasutamise ja suurema kehalise aktiivsusega.