Pealkiri: 

Tartu linna kohviku- ja baaritöötajate terviseriskid seoses müra ja tubakasuitsuga

Autorid: Nurme M
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: töökeskkond, müra, suitsetamine, töötajad, tervislik seisund, passiivne suitsetamine
Välja antud: 2006
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Nurme2006.pdf508.1 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Tervisekaitse
Kirjeldus: Meelelahutusasutuste töökeskkond sisaldab sageli selliseid komponente nagu müra ja tubakasuits. Käesolevas töös uuriti müra ja tubakasuitsu taset ja nendega seonduvaid tegureid Tartu linna 25 meelelahutusasutuse põhjal. Selleks kasutati kaht uurimismeetodit - ankeetküsitlus töötajatele ning mõõtmised müra taseme kohta. Ankeetküsitlus oli mõeldud selleks, et saada ettekujutust töötajate struktuurist, nende hinnangutest oma töökeskkonnale ja -tingimustele ning enese tervisele. Valimi moodustasid Tartu linna 25 meelelahutusliku suunitlusega toitlustusasutuse 111 töötajat. Müra mõõtmised toimusid selleks, et võrrelda hinnanguid objektiivsete näitajatega.
Töö eesmärgiks oli selgitada meelelahutusasutuste töökeskkonda müra ning tubakasuitsu osas.
Tartu linna meelelahutusasutuste iseloomustamisel on kasutatud autori vaatlusprotokolle ja töötajate hinnanguid ning neid on kirjeldatud sagedusanalüüsi abil. Tervisekaebustest on saadud ülevaade samuti töötajate hinnangute alusel ning neid on statistlise analüüsi kaudu seostatud teiste, töö iseloomu, -tingimusi ning töötajate eripära puudutavate teguritega.
Töötajate hinnang enese tervisele osutus seda paremaks, mida väiksem oli nende vanus ja staaž. Töötajate hinnang suitsususele oli seotud selliste tervisekaebustega nagu silmade ja nina ärritus. Kõige sagedasemateks terivisekaebusteks olid baaritöötajate seas seletamatu väsimus ning peavalu. Kuna seoses staažiga kasvas tunduvalt suitsetavate töötajate osakaal, siis viitab see mittesuitsetajate üldisele väiksemale ametis oleku ajale.
Passiivse suitsetamisega töökohal puutus kokku 98,2% vastanuist. Neid töötajaid, kelle koduses keskkonnas samuti suitsetati, oli 29,7%. Enamus uuringus osalenud töötajaid (56%) olid ka ise suitsetajad. Kõigist vastanuist 22,5% olid eksponeeritud tubakasuitsule kõigil kolmel moel - nad suitsetasid ise, nende töökohal suitsetati ning ka nende koduses keskkonnas suitsetati. 7,2% mittesuitsetajatest puutus tubakasuitsuga kokku nii tööl kui ka kodus.
Vastavalt tehtud mõõtmistele olid müradoosid päevasel ajal oluliselt väiksemad kui õhtul. Õhtusel ajal ulatus see üle fikseeritud lubatud taseme 7 asutuse puhul, kus töötas kokku 41,4% küsitletuist. Seega eeldusel, et tingimused ei muutu, on aastatepikkuse staaži korral pea pooltel uuringus osalenud töötajatest lisaks teistele kahjulikele mürast tingitud tervisemõjudele tõenäosus kuulmiskahjustuse tekkeks üsna suur.