Pealkiri: 

Hüpertooniatõve diagnoosiga patsientide tervisekäitumine ning perearsti ja pereõe osa selle kujundamisel

Autorid: Sammul S
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: tervisekäitumine, perearstid, esmatasandi tervishoid, ennetamine, toitumine, kehakaal, füüsiline aktiivsus, stress, suitsetamine, sotsiaalmajanduslikud näitajad
Välja antud: 2006
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sammul2006.pdf570.18 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Mittenakkushaigused
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Toitumine
Füüsiline aktiivsus
Sõltuvusainete tarvitamine
Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Kirjeldus: Uurimistöö eesmärgiks oli saada ülevaade Tartu linna hüpertooniatõve diagnoosiga patsientide tervisekäitumisalasest teadlikkusest ning selle mõjutamisest perearsti ja pereõe poolt. Ankeetküsitluse abil uuriti 390 patsienti. Andmete analüüsiks kasutati tabelarvutusprogrammi Microsoft Excel 2000 ja statistikatarkvara paketti SPSS 10.0 for Windows.
Maailmas läbiviidud uuringud on näidanud tervisliku toitumise, liigse soolatarbimise piiramise, ülekaalulisuse vähendamise, kehalise aktiivsuse suurendamise, liigse stressi vähendamise ning suitsetamisest loobumise mõju vererõhuväärtuste alanemisele.
Käesolevast uurimistööst selgus, et suurem osa vastajatest tarbis vähese rasvasisaldusega (2,5%) piima ja piimatooteid ning värsket puu- ja köögivilja, samuti eelistas vähema rasvasisaldusega toitu. Söögilauas ei lisanud valmistoidule mitte kunagi soola ligemale pooled, seejuures kasutas valdav osa uuritutest siiski tavalist keedusoola (mitte pansoola). Ülekaalulisi oli 2/3 küsitletutest. Kardioprotektiivse tervisetreeninguga (vähemalt kolm korda nädalas, minimaalselt 30 minutit korraga kerge hingelduse ja higistuse tekkimiseni) tegelejaid oli vaid 1/5. Igapäevasuitsetajaid oli 1/3 uuritutest ja nendest veidi üle poolte suitsetasid päevas 10 või enam sigaretti. Veidi enam kui 1/3 küsitletutest tundsid end viimasel kuul "tunduvalt rohkem kui tavaliselt" stressis (pingeseisundis) olevat.
Soovitusi tervisekäitumise muutmiseks olid küsitletud saanud kõige enam kahes valdkonnas, neist tervislikumaks toitumiseks ligemale pooled ja suitsetamisest loobumiseks veidi enam kui kolmandik. Viimase kuue kuu jooksul muudeti tervisekäitumist perearsti või pereõe nõuannete järgi eelkõige toitumisega seoses. Kõrgem haridustase korreleerus tervislikuma toitumise, suurema kehalise aktiivsuse, madala kehamassiindeksi ja vähema sigarettide arvu tarbimisega päevas. Sagedamini tervisetreeninguga tegelejatel olid madalamad süstoolse vererõhuväärtused ja väiksemad kehamassiindeksid.
Uurimistööst järelduvalt tuleb tõsta patsientide teadlikkust kõigis tervisekäitumise valdkondades, vaatamata sellele, et parimad tulemused ilmnesid toitumisharjumustes.