Pealkiri: 

Tšernobõli veteranide Eesti kohortuuring: vähihaigestumuse ja suremuse uusanalüüs

Autorid: Rahu K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: kasvajad, suremus, haigestumus, suitsiidid, stress, radiatsioon, riskitegurid
Välja antud: 2006
Tüüp: Magistritöö
Alamvaldkonnad:Mittenakkushaigused
Vaimne tervis
Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Kirjeldus: Eestist pärit Tšernobõli veteranide kohorti (4786 meest) jälgiti vähihaigestumuse ja suremuse suhtes rahvastiku-, surma- ja vähiregistri vahendusel. Vähiriski ja surmariski kohordis hinnati standarditud haigestumus- (SIR) ja suremusmääraga (SMR) ning haigestumus- /suremuskordajate suhtega (RR) - kohordisisese alarühmade võrdlusena Poissoni regressioonimudelite abil. Nendele näitajatele arvutati 95% usaldusvahemik (CI). Vähihaigestumuse suhtes jälgiti kohordi liikmeid aastatel 1986-2000. Registreeriti 88 esmast vähijuhtu, eeldatav juhtude arv oli 84,51 (SIR=1,04; 95% CI 0,84-1,28). Mitte ühegi vähipaikme ega paikmete rühma (suitsetamis- ja alkoholisõltuvad paikmed) puhul ei ilmnenud statistiliselt oluliselt suurenenud vähiriski võrreldes Eesti meesrahvastikuga. Mõnevõrra sagedamini diagnoositi kilpnäärmevähki, mitte-Hodgkini lümfoomi ja peaajukasvajaid, ei registreeritud ühtegi leukeemiajuhtu. Kohordisisene võrdlus näitas, et vähirisk oli kõrgenenud 5-9 aasta möödumisel Eestisse naasmisest võrreldes lühema ajaga (kohandatud RR=1,79; 95% CI 0,98-3,27). Suremust analüüsiti aastatel 1986-2002. Registreeriti 550 surmajuhtu, eeldatav surmade arv oli 545,97 (SMR=1,01; 95% CI 0,92-1,09). Üldsuremuse ega enamiku surmapõhjuste rühmade puhul ei esinenud veteranide hulgas statistiliselt oluliselt suurenenud surmariski võrreldes Eesti meesrahvastikuga. Surmarisk suurenes oluliselt, kui Tšernobõlist tagasitulekust oli möödunud viis või enam aastat; kõige hilisemal jälgimisperioodil (>_10 aastat) oli suremus samal tasemel kui vahemikus 5-9 aastat (vastavalt kohandatud RR=1,46; 95% CI 1,12-1,91 ja RR=1,45; 95% CI 1,12-1,88). Statistiliselt oluliselt oli kohordis kõrgenenud enesetapurisk (SMR=1,32; 95% CI 1,03-1,67), mis ei olenenud jälgimisajast: kohandatud RR=1,09 (95% CI 0,56-2,10) 5-9 aasta ja 1,00 (95% CI 0,48- 2,05) 10 või enama aasta möödumisel võrreldes vähem kui viie aastaga.
Vähihaigestumuse ja suremuse uusanalüüsi tulemused kinnitavad, et seni on Tšernobõli veteranide tervist radiatsioonist enam mõjutanud psühholoogiline distress.