Pealkiri: 

Ülekaalulisuse ja rasvumise seosed sotsiaalmajanduslike tegurite, liikumisaktiivsuse ja ekraaniajaga 10-17-aastastel Eesti lastel

Autorid: Ermolaeva A
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: rasvumine, ülekaalulisus, füüsiline aktiivsus, sotsiaalmajanduslikud näitajad
Välja antud: 2020
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Ermolaeva2020.pdf836.62 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Toitumine
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti sotsiaalmajanduslike tegurite, liikumisaktiivsuse ja ekraaniaja seoseid ülemäärase kehakaaluga Eesti 10-17-aastaste laste seas. Magistritöö alaeesmärkideks oli kirjeldada ülekaalulisuse ja rasvumise levimusmäära, võrrelda normaal- ja ülekaaluliste ning rasvunud laste sotsiaalmajanduslikku olukorda, liikumisaktiivsust, ekraanide taga veedetud ja istuvatele tegevustele kulunud aega arvestades ka soovituslikke piire ning analüüsida nende tegurite ning ülekaalulisuse (sh rasvumise) omavahelisi seoseid.
Magistritöös analüüsiti 378 lapse andmeid, mis olid kogutud 2014. aastal Eesti rahvastiku toitumise uuringu käigus. Ülekaalulisuse ja rasvumise levimusmäära soo, vanuserühma ning sotsiaalmajanduslike tegurite lõikes kirjeldati sagedustabelite abil ning nende tunnuste ja erinevate kehamassiindeksi kategooriate (normaalkaal, ülekaal, rasvumine) vahelisi seoseid testiti Fisheri täpse testiga. Normaal- ja ülekaaluliste ning rasvunud laste liikumisaktiivsuse ning istumis- ja ekraaniaja võrdlemisel jagati vastavad tunnused tertiilide või kvartiilide põhjal. Sotsiaalmajanduslike tegurite, liikumise, istumis- ja ekraaniaja ning ülekaalulisuse/rasvumise seost hinnati šansisuhetega logistilise regressioonanalüüsi abil.
Magistritöö tulemusena leiti, et ülekaalulisi oli 17,2% (95% CI 13,5-21,3) ning rasvunuid 9,2% (95% CI 6,5-12,6) valimist. Ülemäärase kehakaalu levimus oli suurem nende laste hulgas, kes elasid koos ühe vanemaga või vanematest eraldi, kelle vanematel oli alg/põhiharidus, kelle vanemad (või üksikvanem) ei töötanud või oli töötav üksikvanem ning kelle leibkonna netosissetulek ühe liikme kohta oli kuni 250 või üle 400 euro kuus. Soovituslik liikumisnorm (vähemalt 60 minutit ööpäevas) jäi täitmata 43% lastest. Intensiivse kehalise tegevusega ei tegelenud üldse 39%, mõõduka liikumisega 42% ja kõndimisega (vähemalt 10 minutit järjest) 11% valimist. Keskmine ekraaniaeg ühe päeva kohta nädalas ületas soovitusliku lubatud piiri 83% lastest. Ülemäärane kehakaal seostus vanuse ja liikumisajaga. Vanema vanuserühma (14-17 a.) lastel oli väiksem ülemäärase kehakaalu šanss võrreldes noorema (10-13 a.) vanuserühmaga (AOR = 0,5, 95% CI 0,3-0,9) ning lastel, kes liikusid 60-119 minutit ööpäevas oli väiksem ülemäärase kehakaalu šanss võrreldes lastega, kes liikusid < 30 minutit ööpäevas (AOR = 0,4, 95% CI 0,2-0,9).