Pealkiri: 

Kehalise aktiivsuse seosed tervisekäitumise, antropomeetriliste ja verenäitajatega 33-aastastel täiskasvanutel

Autorid: Saare B
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: füüsiline aktiivsus, tervisekäitumine, täisealised, riskikäitumine
Välja antud: 2020
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Saare2020.pdf574.37 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline aktiivsus
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti kehalise aktiivsuse seost tervise- ja riskikäitumise, antropomeetriliste ja verenäitajatega 33-aastastel Eesti meestel ja naistel. Töö eesmärkideks olid: a) WHO kehalise aktiivsuse soovituste järgimise uurimine küsimustiku põhjal; b) hinnata, kui suurel osal uuritavatest meestest ja naistest jäävad antropomeetrilised, toitumis- ja verenäitajad ning tervise- ja riskikäitumise näitajad soovituslikesse vahemikesse; c) kehaliselt aktiivsete ja inaktiivsete uuritavate antropomeetriliste-, toitumis- ja verenäitajate, alkoholi tarvitamise ja suitsetamise, ekraaniaja ja treeningutel osalemise võrdlemine; d) kehalise aktiivsuse ja tervise- ning riskikäitumise seose analüüsimine, võttes arvesse segavate tegurite (haridus, tervise enesehinnang, tööhõive) mõju.
Magistritöös kasutati ELIKTU vanema sünnikohordi (33-aastaste) 2016. aastal kogutud andmeid. Töös kasutatud valim koosnes 493 uuritavast. Kehalise aktiivsuse staatuse määramiseks kasutati küsimustikku, mille alusel jaotati vastajad WHO kehalise aktiivsuse soovituste põhjal aktiivseteks ja inaktiivseteks. Uuritavad tervise- ja riskikäitumise tunnused olid: treeningul osalemine, ekraaniaeg, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine (küsimustiku põhjal); kehamassiindeks (KMI) ja vööümbermõõt (antropomeetriliste mõõtmiste põhjal); glükoosi, üldkolesterooli, HDL- ja LDL- kolesterooli ning triglütseriidide sisaldus veres (vereanalüüside põhjal), toiduenergia ja makrotoitainete tarbimine (72-tunni toitumisintervjuu põhjal). Kehalise aktiivsuse seoseid tervise- ja riskikäitumise tunnustega uuriti meestel ja naistel eraldi binaarse logistilise või lineaarse regressioonimudeli abil sõltuvalt uuritava tunnuse tüübist.