Pealkiri: 

Kütteturba kaevandamise ja kasutamisega seotud terviseriskid

Autorid: Orru H
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: õhu kvaliteet, õhu saastamine, keskkond, keskkonnatervis, haigestumus, suremus
Välja antud: 2005
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Orru2005.pdf3.11 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Tervisekaitse
Kirjeldus: Õhukvaliteedi ja tervise vahelised seosed on rahvatervise seisukohalt väga oluline ja maailmas laialdaselt uuritud teema. Probleem on tähtis ka turbatööstuse sektoris, kus Eestis töötab ligi 1300 inimest, neist 200 Tartu maakonnas. Temaatilistest uuringutest mujal maailmas selgub, et turbatööstuse töötajad on eksponeeritud erinevatele terviseohtudele. Turba kaevandamisel tekkivad tolm ja müra mõjutavad ka ümberkaudseid elanikke. Eestis on turba kaevandamise ja kasutamisega seotud terviseohud vähe käsitlust leidnud. Kuna Tartus on kavas laialdasemalt kütteks kasutada gaasiga võrreldes enam saasteaineid emiteerivat turvast, on vaja hinnata sellega kaasneda võivat ohtu elanike tervisele. Erinevatel õhusaaste kontsentratsioonidel on võimalik maksimaalne eksponeeritute hulk kogu elanikkond - enam kui 100 000 inimest. Turba tootmise ja kasutamisega kaasnevate terviseriskide hindamiseks võeti turbaproovid Tartus kütteks kasutatavatest maardlatest ning võrreldi neid teistes maades kütteks kasutatava turbaga. Selgus, et raskmetallide ja väävli sisaldus turbas on võrreldav teiste maadega ja madalam Eesti keskmisest näitajast. Saadud andmete alusel arvutati turba põletamisel väljuvate saasteainete heitkogused; nende ainete hajuvuse modelleerimiseks kasutati programmi AEROPOL. Lisaks kasutati ECRHS II projekti ja Tartu linnaõhu seire raames saadud mõõtmisi ning võrreldi neid teiste linnade õhu saasteainete sisaldusega ja seaduslikult sätestatud piirsisaldusega. Selgus, et Tartu linnaõhu saasteainete sisaldus jäi mõõdetud punktides nii lubatud piirnormidest kui enamasti ka teiste linnade keskmistest väärtustest väiksemaks. Samas on epidemioloogilised uuringud üle maailma näidanud, et negatiivsed tervisemõjud avalduvad ka lubatud piirväärtustest väiksemate sisalduste puhul. Seetõttu oleks vaja alustada püsivat õhu saasteainete seiret ka Tartus. Saadav info on oluline elanike teavitamiseks juhul, kui heitgaaside kontsentratsioon tõuseb inimese tervisele eriti ohtliku tasemeni. Uuringust ilmnes, et turbakütte kasutuse intensiivistumisel jääb tekkiva õhusaaste osa Tartu linnas võrreldes liiklusest ja väikestest küttekolletest lähtuva saastega väheoluliseks. Kuna kütuseühiku kohta tekkiv õhusaaste on suurte katlamajade puhul väiksem ja saaste hajub kõrgema korstna tõttu paremini, tuleks õhusaaste ja rahvatervise seisukohalt eelistada linnades kaugkütet. Võimaliku terviseriski hindamiseks kasutati Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt väljatöötatud programmi AirQ 2.2.3. Selgus, et kütteturba põletamisel emiteeritud saasteainete mõjul Tartu elanikkonna kaotatud eluaastate arv jääb aastas keskmiselt 50 piiresse, mis on üle 20 korra väiksem Tartu linnas tekkiva muu õhusaaste poolt põhjustatust.