Pealkiri: 

Musculoskeletal pain among nurses: prevalence, risk factors, and intervention

Autorid: Freimann T
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool
Märksõnad: tugi- ja liikumiselundkond, meditsiiniõed, valu, töötervishoid, levimus, riskitegurid, võimlemine
Välja antud: 2017
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Doktoritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Freimann2017.pdf3.16 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisekaitse
Kirjeldus: Skeleti-lihasvalud (SLVd) on kõige levinum ja jätkuvalt lahendamata probleem kogu Euroopa töötajaskonna hulgas, ohustades kõige enam haiglatöötajaid sh õdesid. SLVd halvendavad oluliselt õdede tööga toimetulekut ja elukvaliteeti, põhjustades füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Õdede töövõime langus ja töölt puudumine ägeda või kroonilise SLV tõttu tekitab märkimisväärseid töövõimetusega seotud kulusid ning on oluliseks finantskoormuseks vananeva elanikkonnaga Eesti majandusele. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli välja selgitada SLVde esinemine ja võimalikud ohutegurid õdedel ning hinnata koduvõimlemisel põhineva treeningteraapia mõju õdede lülisamba kaela- ja nimmepiirkonna liikuvusulatusele, et ennetada või vähendada SLVsid. Andmed koguti Tartu Ülikooli Kliinikumi 686 õelt kolme uuringu käigus, millest esimene toimus rahvusvahelise uuringu raames. Kõikide uuringute tulemused publitseeriti rahvusvahelistes teadusajakirjades. Uuringud näitasid, et SLV esinemissagedus õdede hulgas on kõrge (70-85%), hõlmates kõige sagedamini alaselja- (56-57%) ja kaelapiirkonda (52-56%). Kahes ja enamas kehapiirkonnas koges SLVsid umbes 60-61% õdedest. Vanus ja halb tervis olid seotud SLV esinemisega ühes või mitmes kehapiirkonnas. Stress, läbipõlemine ja psühhosomaatilised sümptomid suurendasid SLV esinemise tõenäosust. Olulisemad tööga seotud ohutegurid SLVde tekkeks olid raskuste tõstmine ja töötamine sundasendis. Suurimad psühhosotsiaalsed riskid olid kiire töötempo ja emotsionaalsed nõudmised. Rahulolematus tööga ja töö-pereelu konflikt tõstsid samuti valude riski. Sekkumisuuringu tulemused näitasid, et koduvõimlemisel põhinev treeningteraapia parandas oluliselt õdede lülisamba kaela- ja nimmeosa liikuvusulatust. Treeningteraapia mõjul suurenes lülisamba kaelaosa liikuvusulatus kõikides liikumissuundades ning lülisamba nimmeosa liikuvusulatus painutamisel ette. Kõige suurem efekt saavutati lülisamba kaelaosa liikuvusulatuses painutamisel ette (26%). Käesoleval doktoritööl on oluline praktiline väärtus, kuna SLVdega seotud riske on võimalik leevendada ennetavate tegevustega. Antud uurimistööle tuginedes tuleks jälgida ja reguleerida õdede töökoormust, töötempot ja emotsionaalset koormust ning arendada juhtimise kvaliteeti. Sekkumisuuringu positiivsed tulemused julgustavad koduvõimlemist kasutama õdede SLVde ennetamiseks ja vähendamiseks.