Pealkiri: 

Eesti rahvastiku tervisekaotus 2013. aastal

Autorid: Karelson K
Väljaandja/tellija: Tervise Arengu Instituut
Märksõnad: statistika, Eesti, haiguskoormus
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tallinn
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Tervisekaotus2016.pdf358.65 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Rahvastiku tervise ajatrendid
Kirjeldus: 2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat, mis on samaväärne 6389 inimese kaotusega, kui võtta arvesse, et samal aastal oli keskmine eeldatav eluiga veidi üle 77 aasta.
56% aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44% enneaegsete surmade tõttu.
Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole, naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.
Haigus- ja suremuskaotus hakkab meestel kiiresti kasvama 45. eluaastast ning kasv on eelkõige seotud suremusega. Ka naiste tervisekaotus intensiivistub 45. eluaastast, kuid tervisekaotusest suurema osa moodustab haiguskaotus.
Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55% ja samas vanuses naistel 31% kogu vanusrühma tervisekaotusest.
Maakonniti on Eesti keskmisest väiksem haigustest, vigastustest ja enneaegsetest surmadest põhjustatud tervisekaotus Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik.
Südame-veresoonkonna haigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused moodustades kokku 80% kõigist enneaegsete surmade põhjustest. Haiguskoormuse puhul jääb nende põhjuste osatähtsus veidi alla 40%.
Vigastuste ja mürgistuste osa tervisekaotusest kõige suurem vanuses 25-35 eluaastat moodustades meestel 41% ja naistel 14% vanusrühma tervisekaotusest.