Pealkiri: 

Suhkruga magustatud jookide tarbimine ja selle seos sotsiaalmajanduslike teguritega 10-17-aastaste Eesti noorte seas

Autorid: Sokmann S
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: noored, tervisemõjurid, suhkur, magusained, joogid
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sokmann2016.pdf1.08 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Toitumine
Kirjeldus: Magistritöö eesmärk oli kirjeldada suhkruga magustatud jookide tarbimist ja selle seost sotsiaalmajanduslike teguritega 10-17-aastaste Eesti noorte seas. Töö alaeesmärkideks oli kirjeldada suhkruga magustatud jookide tarbimise levimust, sagedust ja tarbimiskoguseid; analüüsida suhkruga magustatud jookide tarbimise seoseid sotsiaaldemograafiliste ja sotsiaalmajanduslike teguritega; hinnata keskmist toiduga saadava energia ja süsivesikute hulka ning nende seoseid suhkruga magustatud jookide tarbimisega.
Magistritöö põhines aastatel 2013-2015 läbi viidud läbilõikelise Eesti rahvastiku toitumise uuringu (RTU) andmetel. Magistritöö valimi moodustasid 379 uuritavat (206 tüdrukut ja 173 poissi). Uuritavatel paluti kahel mittejärjestikusel päeval meenutada, milliseid toite nad tarbisid viimase 24 tunni jooksul ja lisaks täita toidu tarbimise sagedusküsimustik viimase aasta kohta.
Suhkruga magustatud jookide tarbijate ja mittetarbijate osakaalude võrdlemiseks sotsiaaldemograafiliste ja -majanduslike tunnuste osas kasutati hii-ruut-testi. Tarbimiskogus logaritmiti ning keskväärtuste võrdlemiseks kasutati t-testi ja dispersioonanalüüsi koos Bonferroni-Holm parandusega. Suhkruga magustatud jookide tarbimise seost sotsiaal-majanduslike teguritega hinnati logistilise regressioonanalüüsiga. Statistilise olulisuse nivooks võeti 5%.
Vähemalt ühe korra kuus tarbis suhkruga magustatud jooke 95,4% noortest ning igapäevaselt 19,1%. Kahel toiduintervjuu päeval tarbis suhkruga magustatud jooke 42,2% noortest. Suhkruga magustatud jookide tarbijate osakaal oli oluliselt suurem noorte seas, kes said rohkem taskuraha ning kelle ema oli keskmise haridustasemega. Suhkruga magustatud jookide keskmine tarbimiskogus 10¿17-aastaste noorte seas 2 x 24 tunni toitumise küsitluse põhjal oli 185 ml (95% CI: 152-219) ja sagedusküsimustiku andmetel 204 ml (95% CI: 158-250). Tarbijate seas olid keskmised tarbimiskogused vastavalt 439 ml (95% CI: 386-492) ja 214 ml (95% CI: 167-261). Poistel, kelle isa oli madala haridustasemega, oli 4,85 (95% CI: 1,14-20,59) korda suurem šanss tarbida suhkruga magustatud jooke kui nendel, kelle isal oli kõrgharidus. Tüdrukute puhul oli isa madalama haridustaseme näol tegemist kaitsva teguriga (OR 0,20; 95% CI: 0,05-0,78). Poistel, kelle leibkonna sissetulek oli madalaim, oli šanss suhkruga magustatud jooke tarbida 9,11 (95% CI: 1,33-62,39) korda suurem kui poistel, kelle leibkonna kuine sissetulek oli rohkem kui 2001 eurot. Kahe päeva keskmine toiduga saadava energia ja süsivesikute hulk oli suhkruga magustatud jookide tarbijatel statistiliselt oluliselt suurem kui mittetarbijatel.
Kuna suhkruga magustatud jookide tarbimist seostatakse ülekaalulisuse tekkega, siis võib järeldada, et suhkruga magustatud jookide tarbimine on Eestis oluline rahvatervise probleem.