Pealkiri: 

Tegevuspiirangute seosed materiaalse deprivatsiooniga 55-aastastel ja vanematel inimestel Eestis: uuring SHARE andemete põhjal

Autorid: Kruse L
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: vanemaealised, toimetulek, heaolu, tervisemõjurid
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Kruse2016.pdf668.35 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Rahvastiku tervise ajatrendid
Kirjeldus: Käesoleva magistritöö eesmärgid olid kirjeldada tegevuspiirangute esinemist 55-aastastel ja vanematel inimestel Eestis ning selgitada, millised on seosed tegevuspiirangute, demograafiliste tunnuste, tervisliku seisundi ja materiaalse deprivatsiooni indikaatorite vahel.
Töö põhineb SHARE (Euroopa tervise, tööjätu ja vananemise uuring) 5. laine andmetel. SHARE on üle-euroopaline uuring, mis hõlmab kesk- ja vanemaealist (50+) rahvastikku. SHARE 5. laine keskendus esmakordselt sotsiaalse ja materiaalse deprivatsiooni kaardistamisele.
Magistritöö valimisse kaasati 5300 uuritavat, kellest 2113 olid mehed ja 3187 naised. Andmete kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutati sagedustabeleid, hii-ruut testi ja logistilist regressioonanalüüsi. Arvutati tegevuspiirangute šansisuhted (OR) koos 95% usaldusvahemikega (95% CI).
Kõige suurem tegevuspiirangutega inimeste osakaal oli vanusgrupis 75-aastased ja vanemad, põhiharidusega ja vähemalt ühte pikaajalist haigust omavate vanemaealiste hulgas. Samuti oli rohkem tegevuspiiranguid nende seas, kes ei saanud rahalistel põhjustel tarbida liha rohkem kui kaks korda nädalas ning neil kes rahaliselt ei suutnud puu- ja juurvilja rohkem kui kaks korda nädalas tarbida. Suurem oli tegevuspiirangutega inimeste osakaal ka nende seas, kes ei suutnud endale regulaarselt toidukaupu osta ja neil, kes olid prillide ostmist rahapuuduse tõttu edasi lükanud.
Suurem šanss tegevuspiirangute tekkeks ilmnes vanemaealistel, kes kuulusid vanusgruppi 75-aastased ja vanemad, omasid põhiharidust, ei olnud tööalaselt aktiivsed (nii pensionärid kui muudel põhjustel mittetöötajad) või omasid vähemalt ühte pikaajalist haigust võrreldes nendega, kes kuulusid vanusgruppi 55-64, omasid kõrgharidust, töötasid või ei omanud ühtegi pikaajalist haigust. Materiaalse deprivatsiooni indikaatorite lõikes oli suurem šanss tegevuspiirangute tekkeks neil, kel polnud rahaliselt võimalik endale aastas vähemalt ühenädalast puhkust lubada, ja neil, kes ei saanud rahapuuduse tõttu uusi jalatseid osta, võrreldes nendega, kes said rahaliselt puhkust või uusi jalatseid lubada.
Käesoleva magistritöö põhjal võib järeldada, et vanemaealiste tegevuspiirangud on lisaks demograafilistele ja tervislikele teguritele seotud ka materiaalse deprivatsiooniga.