Pealkiri: 

Alkoholi riskitarvitamine ja sellega seonduv tervis paikkonna tervisemõjurite uuringus

Autorid: Loog K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: alkohol, alkoholitarbimine, tervisemõjurid, tervis
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Loog2016.pdf897.75 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Kirjeldus: Alkoholi tarbimine on seotud rohkem kui 200 erineva haiguse ning vigastusega. Samuti võivad olla alkoholi tarbimisel suured sotsiaalsed ning majanduslikud tagajärjed nii individuaalsel kui laiemal tasandil, mis mõjutab ka rahvastikku tervikuna (1).
Käesolevas töös on kasutatud paikkonna tervisemõjurite uuringu (PTMU) andmeid. Selle uuringu eesmärk oli suurendada teadlikkust teatud piirkondade elanikkonna tervisekäitumisest ja seda mõjutavatest teguritest. Uuring viidi läbi Tervise Arengu Instituudi poolt 2011. aastal postiküsitlusena. Valimi maht oli 9668 isikut vanuses 15-70 eluaastat (2).
Magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada alkoholi riskitarvitamist ja analüüsida sellega seonduvat tervist.
Andmete kirjeldamiseks ja analüüsimiseks kasutati sagedustabeleid ning hii-ruut testi. Seoste uurimiseks kasutati logilistilist regressiooni, seoseid kirjeldati šansisuhete (OR) ja 95% usaldusvahemikena (95% CI). Töös on esitatud kolme mudeli tunnused - kohandamata mudel iga tunnuse kohta eraldi, kõikidele demograafilistele tunnustele kohandatud mudel ning mudel, kus alkoholi tarbimine on kohandatud mitmetele tervist puudutavatele tunnustele, mida antud magistritöös käsitletakse. Põhitulemustena käsitleti kõikidele tunnustele kohandatud mudelit.
Analüüsi käigus leiti, et riskitarvitajad oli uuringus osalenute seas 98 ja riskitarvitamise levimusmäär 2,4 %, 95% CI 1,9-2,8%.
Alkoholi riskitarvitajate seas oli rohkem mehi kui naisi (3,6% vs 1,1%, p<0,001), ja põhiharidusega võrreldes kesk- ja kõrgharidusega inimestega (3,2% vs 2,1% vs 1,7%, p=0,039), nooremates vanuserühmades (18-29 aastased 3,6%, 30-39 aastased 3,4% vs 40-49 aastased 2,4%, 50+ aastased 1,5% p=0,002) ning leibkondades, kus on üle kolme inimese võrreldes nendega, kes elavad üksi või kahekesi (3,1 vs 1,8 vs 1,6%, p=0,012). Erinevusi ei ilmnenud rahvuse, perekonnaseisu, põhitegevuse, elukoha ega sissetuleku osas.
Depressioonis oli 3,7% ning enesetappu oli püüdnud sooritada 13,3% riskitarvitajatest. Nende uuritavate seas, kellel ilmnes depressioon või oli olnud suitsiidi katse, oli oluliselt rohkem riskitarvitajaid (p=0,009 ja p=0,002). Tervisekindlustuse puudumisel oli alkoholi riskitarvitamine sagedasem (6,6 vs 1,9%, p<0,001).
Oluline seos ilmnes kõikidele tunnustele kohandatud mudelis alkoholi riskitarvitajate ja tubakatoodete tarbimise (on olnud suitsetaja OR=4,7 95% CI=1,07-20,65; suitsetab praegu OR=5,4 95% CI=1,2-23,28), tervisekindlustuse puudumise (OR=2,9 95% CI=1,45-5,62), ning alkoholi hankimiseks kuluva lühema aja (OR=2,2 95% CI=1,25-4,01) vahel.
Alkoholi riskitarvitamise ennetamisel on oluline pöörata tähelepanu selle riskigrupi sotsiaaldemograafilistele ja tervisega seotud tunnustele, mida tuvastas antud magistritöö. Alkoholi tarvitamise piiramisega saaks ennetada mitmeid haigusseisundeid, surmajuhtumeid ning vähendada Eesti riigi eelarves kuluvat raha alkoholist põhjustatud terviserikete ja õnnetuste läbi kannatada saanute ravimiseks.