Pealkiri: 

Eesnäärmevähi haigestumus- ja suremustrendid Eestis

Autorid: Eiche I
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: eesnäärmevähk, vähk, haigestumus, suremus, arengusuunad, mehed
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Eiche2016.pdf733.14 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Mittenakkushaigused
Kirjeldus: Eesnäärmevähk on meesrahvastikus enim diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis, surmade arvult edestab seda ainult kopsuvähk (1). Viimastel aastakümnetel on eesnäärmevähi haigestumuses toimunud suured muutused. Olukorra hindamiseks on vajalik eesnäärmevähi haigestumuse, suremuse ja staadiumispetsiifilise haigestumuse ühtne käsitlus. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida viimase 20 aasta eesnäärmevähi suremus- ja haigestumustrende Eestis. Alaeesmärkideks oli analüüsida: (1) eesnäärmevähi haigestumust kogu meesrahvastikus ja vanuserühmiti 1995-2013; (2) eesnäärmevähi suremust kogu meesrahvastikus ja vanuserühmiti 1997-2014; (3) eesnäärmevähi staadiumijaotust diagnoosimisel ja staadiumispetsiifilist haigestumust 1995-2013.
Eesnäärmevähi esmasjuhtude andmed saadi vähiregistrist, surmajuhtude andmed surma põhjuste registrist, rahvastikuandmed statistikaameti andmebaasist. Haigestumus- ja suremuskordajate arvutamisel kasutati Eesti meesrahvastikku ning standardimisel Maailma rahvastikku. Käsitleti vanuserühmi 45-54, 55-64, 65-74, 75-84, >=85 aastat. Vähi staadium kodeeriti vähiteatisele tuginedes nelja gruppi: lokaalne kasvaja, lokaalselt/regionaalselt levinud kasvaja, kaugmetastaasid, teadmata staadium. Haigestumus- ja suremustrendide hindamiseks kasutati muutuspunkti regressioonanalüüsi ja arvutati kordajate aastane protsentuaalne muutus.
Eesnäärmevähi vanusestandarditud haigestumuses täheldati kiiret tõusu vahemikul 2000-2011. Vanuserühmades 45-54 ja 55-64 tõusis haigestumus kogu vaadeldaval ajavahemikul, 65-74-aastastel tõusis haigestumus kuni 2011. aastani, 75-84-aastastel muutis trend korduvalt suunda ning >=85-aastastel kestis haigestumuse kasv 2008. aastani, millele järgnes kiire langus. Vanusestandarditud eesnäärmevähi suremus tõusis uuringuperioodil 1,2% aastas. Samuti ilmnes suremuse tõus kõigis vanuserühmades. Lokaalse eesnäärmevähi vanusestandarditud haigestumus tõusis kuni 2011. aastani üle 10% aastas. Lokaalselt/regionaalselt levinud eesnäärmevähi haigestumus püsis vahelduva kõikumisega samal tasemel, samuti püsis muutumatuna kaugmetastaasidega eesnäärmevähi haigestumus. Lokaalsete pahaloomuliste kasvajate osakaal suurenes ajavahemike 1995-1999 ja 2010-2013 võrdluses 49%-lt 70%-ni. Vanuse kasvades lokaalse kasvaja osatähtsus vähenes, olles 75% vanuserühmas 45-54 ja 39% vanuserühmas >=85 aastat. Teadmata staadiumiga kasvajate osakaal suurenes uuringuperioodil 10%-lt 18%-ni, peamiselt 75-aastaste ja vanemate patsientide arvel.
Eesti eristub teistest riikidest oluliselt kiirema haigestumuse tõusuga. Uuringutulemused näitasid, et eesnäärmevähi haigestumuse tõus Eestis on tulenenud lokaalsete kasvajate haigestumuse tõusust, mis viitab PSA testimise mõjule. Suremus tõusis lisaks Eestile mitmes Ida-Euroopa riigis, jõukamates lääneriikides oli suremustrend langev. Põhjused, miks eesnäärmevähi suremus Eestis ei ole vähenenud, vajavad täiendavat uurimist.