Pealkiri: 

Eesti 15-16aastaste koolinoorte tubakatoodete tarvitamine 1999-2015

Autorid: Vipp-Mitt H
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: õpilased, suitsetamine, sigaretid, tubakatooted
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Vipp-Mitt2016.pdf945.03 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti tubakatoodete tarvitamist Eesti 15¿16aastaste kooliõpilaste hulgas. Töö eesmärk oli aastatel 1999-2015 (1) kirjeldada sigarettide suitsetamise trendi ja suitsetamisega seotud tegureid ning (2) välja selgitada sigarettide suitsetamise seoseid kooliõpilaste teadlikkusega suitsetamise terviseriskidest, sigarettide kättesaadavuse ja sõprade suitsetamisega, ning aastal 2015 (3) kirjeldada tubakatoodete tarvitamist ja analüüsida sigarettide suitsetamise seoseid teiste tubakatoodete tarvitamisega.
Töö põhines 1999-2015 aastal läbi viidud läbilõikelise ESPAD (ingl k the European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) Eesti küsitlusuuringu andmetel. Käesolevas uuringus osalesid 15-16aastased kooliõpilased (n=14061), kellest 6838 olid poisid ja 7223 tüdrukud. Kirjeldavas analüüsis kasutati sagedustabeleid. Suitsetamise levimustrendi statistilise olulisuse hindamiseks kasutati Cuzik`i mitteparameetrilist testi. Sigarettide suitsetamise seoseid uuringuaasta, suitsetamisega seotud tegurite ja teiste tubakatoodete tarvitamisega hinnati logistilise regressioonanalüüsi abil. Arvutati välja kohandamata ja kohandatud šansisuhted koos 95% usaldusvahemikuga.
Uuringutulemused näitasid, et võrreldes esimese uuringuaastaga, mil suitsetas 38,3% poistest ja 22,6% tüdrukutest, oli kooliõpilaste suitsetamise levimus viimasel uuringuaastal oluliselt madalam (vastavalt 19,5% ja 18,4%). Vahepealsetel aastatel oli suitsetamise levimus mõnevõrra kõrgem, seda eriti tüdrukute hulgas. Võrreldes 1999. aastaga oli 2015. aastal kooliõpilaste teadlikkus suitsetamisega seotud terviseriskidest suurem, sigaretid õpilaste
arvates raskemini kättesaadavad ning neil oli vähem suitsetavaid sõpru. Võrreldes mittesuitsetajatega hindasid suitsetajad suitsetamisega seotud terviseriske madalamaks, pidasid sigarette kergemini kättesaadavaks ning neil oli rohkem suitsetavaid sõpru. Kui 2015. aasta andmetel tarvitati vesipiipu viimase kuu jooksul poiste ja tüdrukute hulgas võrdselt (vastavalt 10,0% ja 8,9%), siis e-sigarette tarvitasid tüdrukud mõnevõrra vähem (17,5% ja 10,9%) ning mokatubakat isegi kolm korda vähem kui poisid (9,1% ja 3,1%). Kooliõpilaste sigarettide suitsetamine oli seotud vesipiibu, e-sigarettide ja mokatubaka tarvitamisega.
Kokkuvõtteks saab öelda, et kui sigarettide suitsetamine on kooliõpilaste hulgas vähenemas, siis on selle kõrvale tekkinud teiste tubakatoodete tarvitamine. Käesoleva töö tulemustele toetudes tuleb sihipäraselt jätkata suitsetamise ja erinevate tubakatoodete tarvitamise ennetamise ja vähendamise tegevustega.