Pealkiri: 

Eneseraporteeritud tervisekaebuste seos häirivate keskkonnateguritega: Eesti terviseuuring 2006

Autorid: Gutmann R
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Märksõnad: tervisemõjurid, keskkond, uuringud, õhu kvaliteet, kroonilised haigused, müra, joogivesi
Välja antud: 2016
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Gutmann2016.pdf1.19 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Kirjeldus: Objektiivselt mõõdetud keskkonnategurite mõju tervisele on leidnud kinnitust mitmetes keskkonna ja haiguste vaheliste seoste uuringutes, kuid vähem on uuritud eneseraporteeritud häirivaid keskkonnategureid ja nende seost eneseraporteeritud haigustega.
Magistritöö eesmärk oli kirjeldada häirivate keskkonnategurite ja eneseraporteeritud krooniliste haiguste esinemist Eestis ning kirjeldada häirivate keskkonnategurite seoseid eneseraporteeritud krooniliste haigustega. Magistritöös kasutati Eesti Terviseuuring 2006 (ETeU 2006) andmeid, magistritöö valimi moodustasid 16-85aastased Eesti elanikud. Valimi suurus oli 6434 inimest. Magistritöö eesmärkide saavutamiseks uuriti kui sageli uuringus osalejad raporteerisid erinevaid häirivaid keskkonnategureid (liiklusest tulenev õhusaaste, tööstusest tulenev õhusaaste, liiklusest tulenev müra, muu müra ja halb joogivesi) ja tervisekaebusi (krooniliste haiguste esinemissagedus). Valimi kirjeldamiseks kasutati demograafilisi tunnuseid nagu sugu, vanus, rahvus, perekonnaseis, haridus, elukoht ning tervisenäitajatest suitsetamist ja kehamassiindeksit.
Krooniliste haiguste ja häirivate keskkonnategurite esinemissageduse kirjeldamiseks kasutati Z-testi. Häirivate keskkonnategurite ja krooniliste haiguste seoste kirjeldamiseks viidi läbi logistilise regressiooni analüüs. Seoste analüüsimiseks loodi kaks mudelit, mis kohandati soole, vanusele, rahvusele, perekonnaseisule, kehamassiindeksile ja suitsetamisele. Esimeses mudelis analüüsiti krooniliste haiguste seoseid üksiku häiriva keskkonnateguriga, teises mudelis analüüsiti krooniliste haiguste seost mitme häiriva keskkonnateguri koosmõjus.
Analüüsi tulemusel raporteeris 36,4% vastanutest mõnda häirivat keskkonnategurit ja 63,7% kõigist uuringus osalenutest raporteeris ühte või enamat kroonilist haigust. Kõige rohkem häiris inimesi tänavamüra (16,0%) ja kõige vähem muu müra (1,5%). Kroonilistest haigustest olid esikohal vereringeelundite haigused (29,1%) ning väikseim esinemissagedus
oli psüühikahäiretel (3,6%).
Vaadeldes krooniliste haiguste seost üksiku häiriva keskkonnateguriga leiti, et häiriva tänavamüra, liiklusest tuleneva õhusaaste, muu õhusaaste ja halva joogivee esinemise korral esineb statistiliselt oluliselt sagedamini vereringeelundite ja seedeelundite haiguseid, allergiat ning psüühikahäireid. Kuna häirivad tegurid võivad olla samaaegselt omavahel koosmõjus või seotud mõnede isikute suurema psühhosotsiaalse häiritusega, võeti analüüsi teises etapis arvesse ka keskkonnategurite võimalikke koosmõjusid, mille tulemusena jäid analüüsis oluliseks seosed liiklusest tuleneva õhusaaste ja vereringeelundite haiguse vahel (OR=1,33, 95% CI 1,06-1,67) ning halva joogivee ja seedeelundite haiguste vahel (OR=1,51, 95% CI 1,17-1,96).
Vereringeelundite ja seedeelundite haiguste ennetamisel on oluline järjepidevalt õhu- ja veekvaliteedi küsimustega tegelemine. Eneseraporteeritud häirivad keskkonnategurid võimaldavad kiiremini kui keskkonnategurite objektiivne mõõtmine pöörata tähelepanu probleemsetele geograafilistele piirkondadele ning seega kiiremini ja odavamalt rakendada vajalikke meetmeid (sh teavitustöö) õhu- või veekvaliteedi parendamiseks.