Pealkiri: 

Tööstress raskeveokijuhtide seas

Autorid: Tera I
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Märksõnad: töötervishoid, tööstress, Eesti, autojuhid
Välja antud: 2015
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Tera2015.pdf807.39 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Vaimne tervis
Kirjeldus: Magistritöö empiirilises osas uuriti raskeveokijuhtide tööstressi taset, potentsiaalseid tööstressoreid ning nendevahelisi seoseid. Uuringus osales 42 raskeveokijuhti. Andmete saamiseks kasutas magistritöö autor ankeetküsimustikku, mis koosnes tajutud stressi skaalast, tööstressi kaardistajast ning autori poolsetest küsimustest tuvastamaks sotsiaal-demograafilisi tunnuseid. Vaatamata sellele, et HSE tööstressi kaardistaja on levinud ja tunnustatud tööstressorite kaardistamise meetod, muuhulgas soovitab ka Eesti tööinspektsioon kaardistajat psühhosotsiaalsete riskide hindamiseks kasutada, ilmnes reliaablusanalüüsist, et faktorite sisemise reliaabluse koefitsendid on madalad, seetõttu ei ole tööstressi kaardistaja faktorite kasutamine käesolevas töös ei ole usaldusväärne.Käesoleva töö autor leidis, et klasteranalüüsi läbiviimine võib lahendada faktorite madala reliaabluse probleemi.Hierarhilise klasteranalüüsi tulemusena jagunesid tööstressi kaardistaja väited raskeveokijuhtide vastuseid arvestades kuute usaldusväärsesse klastrisse, mis on sobilikud käesolevas töös kasutamiseks. Töö autor nimetas tekkinud tööstressorite klastrid järgmiselt: roll, iseseisev otsustuspädevus ja töökaaslaste toetus, töö poolt esitatud nõuded, sotsiaalne tugisüsteem, kontroll ja juhtide toetus, töökiusamine. Lähtuvalt uuringu tulemustest ja töö teoreetilisest peatükist töötati empiirilises peatükis välja ka ettepanekud probleemsete tööstressorite vähendamiseks.