Pealkiri: 

Ettevalmistustööd tõenduspõhiste õendusalaste tegevusjuhendite väljatöötamiseks: lisa 5. Õendusalaste tegevusjuhendite väljatöötamise korraldus

Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: õendus, kvaliteet, tervishoiukorraldus, juhendid
Välja antud: 2015
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Uuring/analüüs
Viide: Ettevalmistustööd tõenduspõhiste õendusalaste tegevusjuhendite väljatöötamiseks: lisa 5. Õendusalaste tegevusjuhendite väljatöötamise korraldus. Tartu: Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut; 2015.
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Oendustegevusjuhendid2015-5.pdf200.4 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisepoliitika planeerimine ja juhtimine
Kirjeldus: Seoses tõenduspõhise meditsiini arenguga 1990-ndatel aastatel toimus muutus seniselt professionaalselt konsensuselt rangema süstemaatilistele ülevaadetele ja meta-analüüsidele toetuva tegevusjuhendite arendamise suunas. Esimesena hakati tegevusjuhendeid koostama USA-s 1977. aastal, Euroopas publitseeriti esimene tegevusjuhend Hollandis 1980. aastal. Teistes maades alustati nende koostamisega 1990-2000 aastatel eesmärgiga parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti, toetada tõenduspõhist tervishoidu, parandada kulutõhusust ja ravi efektiivsust.
Õdede osalemine tegevusjuhendite koostamisel on oluline, sest õed kasutavad sageli teiste erialade, sealhulgas meditsiinialaseid tegevusjuhendeid, kuid teiste erialade juhendid ei pruugi sobida õendusalal kasutamiseks. Õdede vaatenurk võimaldab anda tegevusjuhenditele ka holistlikuma ja sotsiaalseid väärtusi arvestava lähenemise. Õdede kaasamine tegevusjuhendite koostamisse aitab teha informeeritud otsuseid nii patsientidel kui spetsialistidel. Koostöö erinevate erialade spetsialistide vahel on oluline, et tegevusjuhendid oleks asjakohased ja efektiivsed. Õdede osalemisel tegevusjuhendite arendamisel on ka erinevaid väljakutseid. Eelkõige nõuab tegevusjuhendite arendamine nii inim- kui finantsressurssi. Probleemiks võib osutuda sobivate õendusekspertide leidmine, kellel on piisavalt analüütilisi oskusi ja võimalik panustada oma aega. Vastuolu võib tekkida ka tõendusmaterjali põhjal tehtud soovituste ja õdede kogemuste vahel selles, mis patsiendile on tegelikult sobivaim.