Pealkiri: 

Tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamine: III etapp. Ettevalmistustööd kvaliteedisüsteemi arendamiseks ja kvaliteediindikaatorite rakendamissüsteemi väljatöötamine

Autorid: Kiivet R, Kalda R, Petersen M, Ringmets I, Themas E
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: kvaliteet, tervishoid, tervishoiukorraldus
Välja antud: 2015
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Uuring/analüüs
Viide: Kiivet RA, Kalda R, Petersen M, et al. Tervishoiu kvaliteedisüsteemi arendamine: III etapp. Ettevalmistustööd kvaliteedisüsteemi arendamiseks ja kvaliteediindikaatorite rakendamissüsteemi väljatöötamine. Tartu: Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut; 2015.
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Kvaliteedisysteem2015.pdf604.57 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisepoliitika rakendamine ja hindamine
Kirjeldus: Eestis arendavad tervishoiuasutused ja arstlikud erialad oma kompetentsi kuuluvaid valdkondi vastavalt oma teadmistele ja jõududele, reageerides aktuaalsetele probleemidele. Seni puudub Eestis ühtne tervishoiu kvaliteedisüsteem, mis tegeleks plaanipäraselt ravikvaliteedi arendamise,
mõõtmise ja analüüsiga.
Käesoleva raporti eesmärgiks on esitada ettepanekud kvaliteedisüsteemi arendamiseks Eesti tervishoius ja kvaliteediindikaatorite rakendamissüsteemi väljatöötamiseks.
Arenenud maades on kasutusel erinevaid lahendusi tervishoiu kvaliteedi hindamiseks ja olulistele küsimustele vastuste saamiseks. Osa nendest teadmistest ja kogemustest kahes tervishoiusüsteemis (Suurbritannia ja Taani) esitatakse käesolevas analüüsis. Samal ajal analüüsiti Eesti tervishoius toimivaid kvaliteeditegevusi ja selgitati välja puuduvad lülid, arvestades seejuures rahvusvahelist kogemust. Selle alusel koostati ettepanekud erinevate tegevuste sidumiseks ühtseks tõenduspõhiseks terviklikuks kvaliteedisüsteemiks.
Kolmandaks piloteeriti haigekassa ravikvaliteedi indikaatorite nõukoja poolt heaks kiidetud indikaatorid intensiivravi ravitulemuste hindamiseks (suremuskordaja ja rehospitaliseerimine) ning teostatud analüüside alusel sõnastati soovitused ja tegevuskava kvaliteediindikaatorite monitoorimissüsteemi loomiseks Eestis. Tegevuskava sisaldab soovitusi vajalike kvaliteetsete algandmete kogumise ja regulaarse kättesaadavuse tagamiseks ning ettepanekuid andmete analüüsi organisatsiooni ülesehitamiseks.
Inglismaal on meditsiini kvaliteedi arendamise süsteem tsentraliseeritud ja olulisel kohal on kvantitatiivsed kvaliteediindikaatorid ja infosüsteemid. Järjest enam tugevneb surve parima võimaliku teenuse osutamiseks. Prioriteetseteks valdkondadeks on rahvatervis, ravijärjekordade lühendamine, teenused vähihaigetele, vaimne tervis ja patsiendikesksus. Üritatakse soodustada patsiendi valikuvabadust, haiguste ennetust, patsiendi kompleksset käsitlust, head juurdepääsu teenustele ja kvaliteetset ning kulutõhusat arstiabi.
Taani meditsiinisüsteemi tugevusteks on head andmebaasid, süsteemne kvaliteedikäsitlus haiglate suhtes ja hea akrediteerimise korraldus. Arengukohtadena nähakse esmatasandi meditsiini väheseid kvaliteedimehhanisme, patsientide vähest osalust kvaliteedi hindamisel ning arstide isikliku tagasiside puudulikkust haiglates.
Raporti seitsmendas peatükis kirjeldatakse Eesti kolme kõige tulemuslikumat initsiatiivi kvaliteedi hindamise valdkonnas: haiglaravi kvaliteedi monitoorimine, perearstide kvaliteeditasu ja perearstide kollegiaalne hindamine. Nende edusammude kõrval tuleb tõdeda, et Eestis puuduvad koordineeritud ja süstemaatilised rakendusuuringud, mis võimaldaksid teha tõenduspõhiseid otsuseid nii raviasutuste kui tervishoiusüsteemi tasemel.