Pealkiri: 

Füsioloogiliste ja keskkonnategurite seosed aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitega ELIKTU valimi näitel

Autorid: Puusepp T
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: aktiivsus- ja tähelepanuhäire, keskkond, lapsed
Välja antud: 2015
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Puusepp2015.pdf218.29 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Kirjeldus: Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, mis võib väga tugevalt mõjutada elu ka täiskasvanuna. Kuigi on teada, et ATH tekkimisel mängivad rolli nii geneetiline eelsoodumus kui ka keskkond, pole uurijad jõudnud ühtsele seisukohale selle spetsiifiliste tekkepõhjuste osas. Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida rahvastiku suhtes esinduslikul valimil erinevate lapseeas esinevate keskkonna- ja füsioloogiliste tegurite mõju õpetajate hinnatud ATH sümptomitele erinevas vanuses lastel ja noorukitel.
Kohordis oli algselt 278 poissi ja 305 tüdrukut. ATH skoorid olid 9-aastaselt 229 poisil ja 264 tüdrukul, 15-aastaselt olid vastavad arvud 187 ja 214 ning 18-aastaselt 108 ja 161. Lapsi, kellel olid 9-aastasena kõrged nii hüperaktiivsuse kui ka agressiivsuse sümptomite tasemed, oli 493-st 42 (9%). Nooremas vanuses ATH riskirühma kuulumine ennustas riskirühma kuulumist ka 15- ja 18-aastaselt.
Poistel oli igas vanuses keskmiselt kolm korda suurem šanss kuuluda ATH erinevate sümptomite skooride ülemisse kvartiili. Kõigile taustaandmetele kohandatud mudelite tulemusel olid ATH skoorid kõrgemad neil lastel, kes olid läbi elanud rohkem stressirikkaid elusündmusi, kelle ema teenis vähem, kelle perekonna suurus oli väiksem ja kelle KMI oli suurem varases lapsepõlves. Esimesed kolm riskitegurit mõjutasid pigem 9- ja 15-aastaste laste ATH sümptomite esinemist ning viimane oli seotud 18-aastaste noorukite ATH sümptomite olemasoluga.