Pealkiri: 

Kolmanda ja neljanda järgu lahkliharebendite esinemissagedus ja seos episiotoomiaga Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel

Autorid: Tammaru M
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: sünnitus, kvaliteet, lahkliharebendid
Välja antud: 2015
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Tammaru2015.pdf791.17 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Reproduktiivtervis
Kirjeldus: Magistritöö eesmärk oli kirjeldada tõsise lahkliharebendi ja selle riskitegurite levimust üksiksünnitustel Eestis ning uurida episiotoomia teostamise mõju tõsise lahkliharebendi tekkele kolmes suures Eesti haiglas.
Keskmine šanss rebendi tekkimiseks on episiotoomiaga kõrgem kui ilma episiotoomiata (kohandamata OR = 2,22, 95% CI 1,68-2,68). Segavaid tegureid ja nendevahelisi koosmõjusid arvestades oli šanss lahkliharebendi tekkeks väiksem, kui teostati episiotoomia instrumentaalsetel sünnitustel (OR kolmes haiglas: 0,49 (95% CI 0,27-0,89), 0,21 (95% CI 0,14-0,31) ja 0,34 (95% CI 0,20-0,57)). Loomulike sünnituste puhul on episiotoomia mõju rebendi tekkimisele haiglati erinev.