Pealkiri: 

Arengukava "Eesti toit" lõpparuanne 2006-2008

Väljaandja/tellija: Põllumajandusministeerium
Märksõnad: toitumine, tervislik toitumine, arengukavad, aruanded
Välja antud: 2009
Avaldamise koht: Tallinn
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Põllumajandusministeerium2009.pdf111.34 kBAdobe PDF
Põllumajandusministeerium2009_lisa.pdf19.21 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisepoliitika planeerimine ja juhtimine
Toitumine
Kirjeldus: Arengukava "Eesti toit" oli Põllumajandusministeeriumi poolt hallatav valdkondlik
arengukava, mille eelarveks oli kavandatud 45 miljonit krooni. Kolme rakendusaasta jooksul kujunes lõplikuks eelarveks 41 011 376 krooni. Planeeritust väiksema eelarve peapõhjuseks oli 2008. aasta negatiivne lisaeelarve. Arengukava juhtimist ja elluviimist teostati läbi laiapõhjalise nõukogu ning arengukava rakendamist korraldava töörühma. Arengukava koostamise ja juhtimise protsessi auditeeriti 2008. aastal Riigikontrolli poolt läbiviidud auditi "Strateegiad tervislike eluviiside ja hoiakute kujundamiseks" raames, mille tulemusena hindas Riigikontroll arengukava "Eesti toit" koostamise ja juhtimise protsessi läbipaistvaks.
Põllumajandusministeerium on arengukava mõju hindamiseks tellinud ka uuringud, et kaardistada valdkonna ekspertide ning avalikkuse arvamus arengukava "Eesti toit" jätkamise küsimuses. Arvestades nii toidusektori ekspertide kui ka avalikkuse hinnanguid arengukavale tervikuna, võib järeldada, et rakendatud meetmete mõju avaldub eeskätt üldise suhtumise ja teadmiste muutumises pikema aja jooksul ning taoliste tegevuste jätkamine on vajalik. 2009. aasta alguses Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uuringu "Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused" raames küsiti elanikelt, kuivõrd on nad tunnetanud arengukava "Eesti toit" mõju. Elanike väidetel on nad arengukava tegevuste tulemusel hakanud senisest rohkem tähelepanu pöörama toidu kvaliteedile (44% vastanutest) ning valdav osa (81%) elanikest pidas taolisi riigi poolseid meetmeid vajalikeks. Arengukavas fikseeritud indikaatorite saavutustasemeid analüüsides tuleb silmas pidada asjaolu, et toiduturul on väga palju tegureid ja meetmeid, mis indikaatorite saavutustaset mõjutavad.
Hinnates analoogilise arengukava vajalikkust järgnevateks aastateks, tuleb tõdeda, et tarbijakäitumise muutmisele suunatud meetmete rahastamise kava peaks olema pikaajaline, kuna soovitud tulemuste saavutamiseks peab teavitustöö olema järjepidev. Antud seisukoht tugineb ka Riigikontrolli poolt esitatud soovitusele, kus juhiti tähelepanu asjaolule, et arvestades tegevuste pikaajalist mõju, tuleks tähelepanu pöörata planeeritud tegevuste rahastamise tagamisele ka negatiivse riigieelarve tingimustes. Põllumajandusministeerium on soovitust järginud ning leidnud vaatamata riigieelarve kärbetele vahendeid arengukavas seatud prioriteetide suunas töötamiseks ning arengu kava raames alustatud tegevusi jätkanud.