Pealkiri: 

Ülekaalulisus ja selle seosed toitumisharjumuste ja kehalise aktiivsusega 25-aastaste Eesti täiskasvanute seas

Autorid: Veerla L
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: toitumine, kehakaal, kehamassiindeks, riskitegurid, rasvumine, füüsiline aktiivsus
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Veerla2014.pdf1.27 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Toitumine
Füüsiline aktiivsus
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti ülekaalulisust ning selle seost toitumisharjumuste ja kehalise aktiivsusega 25-aastaste Eesti täiskasvanute seas. Töö eesmärk oli 1) teha kindlaks üle- ja normaalkaaluliste naiste ja meeste osakaal; 2) võrrelda nii normaal- kui ülekaaluliste täiskasvanute päevast toit- ja toiduainete ning energiatarbimist soovitatavate kogustega; 3) hinnata, kas normaal- ja ülekaaluliste vahel esineb erinevusi toit- ja toiduainete tarbimises; 4) analüüsida, kas normaal- ja ülekaaluliste vahel esineb erinevusi kehalises aktiivsuses; 5) hinnata, kas normaal- ja ülekaaluliste vahel on erinevusi hariduse ja sissetuleku osas.
Töö põhines Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise Uuringu (ELIKTU) 2008. aastal kogutud andmetel 25-aastaste täiskasvanute kohta. Ülekaaluliseks loeti naised, kelle KMI >24,99 ja vööümbermõõt >=80 cm ning mehed, kelle KMI >24,99 ja vööümbermõõt >=94 cm. Uuritavate kehalist aktiivsust mõõdeti liikumisaktiivsuse küsimustiku abil. Toitumise hindamiseks kasutati eelnevalt uuritava poolt täidetud toitumispäevikut kahe tööpäeva ja ühe puhkepäeva kohta ning sellele järgnevalt uuritavatega läbi viidud 72-tunni toiduintervjuud; samuti toitumise sagedusküsimustikku. Et saada ülevaadet, kuidas on noorte keskmine KMI muutus seotud erinevate toit- ja toiduainete päevase tarbimisega, kasutati mitmest lineaarset regressioonanalüüsi. Ülekaalulisuse šansisuhet erinevate toit- ja toiduainete tarbimisel hinnati mitmese logistilise regressioonanalüüsi abil.
Uuritavaid oli kokku 491, neist mehi 218 (44%). Kogu valimi peale oli ülekaalulisi 88 (18%). Meeste seas oli ülekaalulisi 46 (21%), naiste seas vastavalt 42 (15%). Nii normaal- kui ülekaaluliste meeste ja naiste energiakogused, kiudainete ning süsivesikute tarbimine jäid alla ning lipiidide tarbimine üle soovitatava päevase normi. Ülekaalulised naised sõid normaalkaalulistest naistest vähem kala ning puuvilju ja marju ning tarbisid sagedamini karastusjooke. Üle- ja normaalkaaluliste meeste vahel toit- ja toiduainete tarbimise osas statistiliselt olulist erinevust ei esinenud. Ülekaalulisuse šanss oli väiksem nendel naistel, kes tarbisid rohkem puuvilju ja marju. Meeste puhul oli keskmise KMI suurenemine seotud positiivselt lihatoodete ja valkude tarbimisega ning negatiivselt toidurasvade tarbimisega. Naiste puhul oli keskmise KMI suurenemine negatiivselt seotud munade tarbimisega.
Ülekaalulised naised olid kehaliselt aktiivsemad ning veetsid päevas televiisorit vaadates ja/või arvutiga töötades ja/või mängides vähem aega kui normaalkaalulised naised. Normaalkaalulistel naistel oli kõrgem haridustase kui ülekaalulistel naistel.