Pealkiri: 

Narkootikumide tarvitamisest põhjustatud üledooside levimus ja riskitegurid süstivate narkomaanide seas

Autorid: Laht K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: narkomaania, narkootikumid, üledoseerimine, riskikäitumine, uimastiharidus, opioidid
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Laht2014.pdf997.94 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Kirjeldus: Käesolev magistritöö uurib Kohtla-Järve ja selle lähiümbruse süstivate narkomaanide hulgas narkootikumide tarbimisest tingitud üledooside esinemist, teadlikkust üledoseerimise riskist, üledoosi äratundmist ja käitumist selle korral.
Eestis on hinnanguliselt 7000 süstivat narkomaani, kellest suur osa süstib peamiselt fentanüüli. Fentanüüli tarvitamisega seostatakse Eestis üledoseerimisest tingitud surmajuhtumite suurt arvu. Üledoosi tagajärjel suri 2012. aastal 170 inimest.
Töö eesmärgiks oli kirjeldada uuringus osalenud süstivaid narkomaane, üledooside esinemist nende seas ning võrrelda vähemalt korra surmaga mitte lõppenud üledoosi kogenud ja üledoosi mitte kogenud süstivaid narkomaane erinevate riskitegurite ja riskikäitumise suhtes. Lisaks kirjeldada süstivate narkomaanide käitumist sõbra/tuttava üledoosi korral ning nende teadlikkust üledoosist ja naloksoonist.
Magistritöö põhineb 2012. aastal tehtud läbilõikelise uuringu "HIVi levikut mõjutavad tegurid ja teenuste kättesaadavus Venemaal ja Eestis elavate süstivate narkomaanide seas" andmetel. Logistilise regressioonanalüüsi abil arvutati kohandatud šansisuhted (AOR) 95% usaldusvahemikuga. Antud magistritöö valimi moodustas 600 süstivat narkomaani, kellest 65% (n=387) oli vähemalt korra elu jooksul üledoseerinud teadvuse kaotuseni. Üledoosi esinemise mediaan oli kolm (vahemik 1-20 korda). Viimase 12 kuu jooksul oli üledoosi kogenud 28% (n=169) uuritavatest. Üledoosi kogemise mediaan oli üks (vahemik 1-7 korda). Kolmandikel (29%, n=30) juhtudest kiirabi kohal ei käinud. Sellises olukorras aitasid üledoseerinut enamasti (66%, n=111) tuttavad/sõbrad.
Narkomaaniaravil viibimine elu jooksul suurendas üledoosi kogemise šanssi ligi neli korda (AOR=3,7 95% CI 2,4-5,6). Lisaks suurendas üledoosi kogemise šanssi vanglas viibimine (AOR=2,9 95% CI 1,8-4,4), fentanüüli süstimine (AOR=3,9 95% CI 2,6-5,8) ja pikk (üle 10 aasta) süstimise staaž (AOR=10,3 95% CI 4,1-26,3).
Üledoosi korral aitasid üledoseerinut rohkem kui pooltel (65%) juhtudel tuttavad/sõbrad. Väike osa uuritavatest vastas ka, et olles tunnistajaks teise narkomaani üledoseerimisele, ei tee nad midagi (5%, n=25) ja/või jooksevad minema (2%, n=10).
Tulemustest selgus, et süstivate narkomaanide teadmised üledoosist, käitumisest selle korral ja üledoosi äratundmisest on puudulikud. Ainult veerand vastanutest teadis, et üledoosi saamise oht võib püsida kauem kui 15 minutit peale süstimist ja et see ohustab ka pikka aega narkootikume tarbinuid. Väga suur osa süstivatest narkomaanidest (94%) ei olnud varem kuulnud naloksoonist - opioididest põhjustatud üledoosi korral kasutatavast ravimist.
Magistritöö tulemused viitavad süstivate narkomaanide koolituste vajalikkusele nii ohutu süstimise, üledoosi riskide ja selle äratundmise, kui esmaabi osutamise õpetamiseks. Narkootikumide üledoseerimisest tingitud surmasid ja süstivate narkomaanide riskikäitumist aitab vähendada erinevate ravi-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuste kättesaadavus kõigile süstivatele narkomaanidele.