Pealkiri: 

Suitsetamine ning sellega seotud haigused ja suremus Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu doonorite hulgas

Autorid: Kõks G
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: suitsetamine, suremus, surmapõhjused, tervisekäitumine, kroonilised haigused
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Kõks2014.pdf1.24 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Sõltuvusainete tarvitamine
Rahvastiku tervise ajatrendid
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti Eesti täiskasvanud rahvastiku suitsetamist ning analüüsiti haiguste levimuse ja suremuse seost suitsetamisega.
Töö eesmärkideks oli (1) kirjeldada suitsetamise levimust ja suitsetamiskäitumist, (2) suitsetamisega seotud krooniliste haiguste levimust ning suremust suitsetamisstaatuse järgi, (3) analüüsida seoseid suitsetamise ja uuritavate haiguste levimuse vahel, (4) uurida suitsetamise mõju üldsuremusele.
Uuring põhines Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramuga aastatel 2007-2012 liitunud geenidoonorite valimil (n=40 946). Surmajuhtude andmed põhinesid geenivaramuga liitunud isikute surmadel vastavalt Eesti surma põhjuste registri informatsioonile. Töös kirjeldati valimi sotsiaaldemograafilisi parameetreid, suitsetamise levimust ning suitsetamiskäitumist. Suitsetamisest tingitud krooniliste haigustena käsitleti nelja haiguste rühma: hingamiselundite pahaloomulised kasvajad, südame isheemiatõved, peaaju veresoonte haigused, alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Vaadeldi üldsuremust nimetatud haigustesse. Rühmadevaheliste erinevuste määramiseks kasutati hii-ruut testi. Suitsetamise seost haiguste levimuse ja üldsuremusega hinnati logistilise regressioonanalüüsiga. Suitsetamise mõju elulemusele hinnati Kaplan-Meieri funktsiooniga ning Cox'i võrdeliste riskide mudeliga.
Uuritud kohordis oli praeguste suitsetajate osakaal meeste seas 40,0% ning naiste seas 22,9%. Valdav osa suitsetajaid kuulus vanuserühma 25-44 eluaastat. Keskmiselt alustati suitsetamisega täiskasvanuikka jõudes. Noorimas vanuserühmas (18-24-aastased) alustati suitsetamist keskmiselt 16-aastaselt. Suitsetamiskäitumine oli meestel ning naistel erinev, mehed suitsetavad valdavalt 10-20 sigaretti ning naised alla 10 sigareti päevas. Mehed suitsetasid keskmiselt 16,5 pakk-aastat, naised 9 pakk-aastat.
Kohandatud mudelis oli suitsetavate meeste šanss olla haige oluliselt suurem kui suitsetavatel naistel ning endised meessuitsetajad olid haigemad kui praegused. Suitsetamise mõju enneaegsete surmade tekkimisele oli seotud suitsetamise pakk-aastatega, seejuures endiste suitsetajate risk surra oli väiksem kui praegustel suitsetajatel.
Kokkuvõttes avaldab suitsetamine rahva tervisele negatiivset toimet, murettekitav on suitsetamise suur osakaal noorte täiskasvanute hulgas. Samas oli suitsetamise negatiivne toime suurem pika staažiga intensiivselt suitsetavatel isikutel, endistel suitsetajatel pisut väiksem. Rahva tervise paranemisele aitaks kaasa aktiivne suitsetamisest loobumise toetamine.