Pealkiri: 

Etniline kuuluvus kui terviserisk : Eesti venekeelsete elanike hinnangud oma tervisele 2004-2012

Autorid: Aaben L
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: tervisemõjurid, riskirühmad, hinnangud, venelased, ebavõrdsus
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Aaben2014.pdf318.75 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Demograafilised näitajad
Kirjeldus: Tervise ebavõrdsust peetakse üheks peamiseks lahendamata terviseprobleemiks arenenud riikides, mistõttu on teema oluline nii rahvatervise uurimisel kui ka poliitiliste otsuste tegemisel. Etnilisel päritolul on oluline roll tervise ebavõrduse kujunemisel ning käesoleva töö eesmärgiks ongi analüüsida, millised on terviseerinevused Eestis elavate eestlaste ja venelaste vahel. Eelkõige keskendub analüüs sotsiaalmajanduslike, päritoluspetsiifiliste ja piirkondlike erinevuste uurimisele. Kuigi etnilisi erinevusi on ka varasemalt Eestis uuritud, analüüsib töö esmakordselt olukorda viimase 8 aasta jooksul.
Töö on valminud läbilõikelise uuringuna, mis põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti andmetel aastatest 2004-2012. Uuringu valim on Eesti rahvastiku suhtes esinduslik, koostatud kihtvalimina vähemalt 15-aastastest alalistest elanikest, võttes aluseks Rahvastikuregistri andmed.
Peamiseks sõltuvaks tunnuseks on vastajate subjektiivne hinnang oma tervisele, mille erinevusi on uuritud peamiste demograafiliste, sotsiaalmajanduslike jt taustatunnuste lõikes. Lisaks on uuritud venelaste seas erinevusi päritolu ja integratsiooniga seotud tunnuste lõikes. Gruppide vahelisi erinevusi halvas tervisehinnangus ja seda mõjutavates riskitegurites väljendati logistilise regressiooni abil leitud šansisuhte (OR), 95% usaldusintervallide ning sagedustabelitena.
Töö tulemusena leiti, et Eestis elavate venelaste seas esineb halba tervisehinnangut sagedamini kui eestlaste seas. Viimase 8 aasta jooksul etnilised erinevused suurenenud kolm korda ning enamike sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes esineb venelaste seas halba tervise enesehinnangut sagedamini. Erinevused on suuremad naiste seas, olles
tihedalt seotud haridustaseme ja majandusliku toimetulekuga. Venelaste seas on päritoluga seotud erinevused olemas, kuid tulenevad eelkõige vastajate vanusest. Kirde-Eestis elavate venelaste šansid halvale tervisehinnangule on suuremad kui mujal Eestis elavatel venelastel, sh suurendavad majanduslikud raskused Kirde-Eesti venelaste seas halva tervisehinnangu šansse mitu korda rohkem kui mujal Eestis.
Edaspidi tuleks lähemalt uurida, mis põhjustab vene päritolu naiste halvema
tervisehinnangu, millest on tingitud haridustaseme nõrgem mõju venelaste
tervisehinnangule ning millised on seosed diskrimineerimise tajumise ja tervisehinnangu vahel.