Pealkiri: 

Keisrilõigete osamäär ja põhjuste analüüs Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel

Autorid: Kullik T
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: sünnitus, keisrilõige, sünnitusabi, riskitegurid
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Kullik2014.pdf1.67 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Reproduktiivtervis
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti keisrilõigete teostamise osamäära ja põhjuseid Eestis aastatel 1998-2012. Töö põhines Eesti Meditsiinilise Sünniregistri (EMSR) andmetel.
EMSR loodi 1991. aastal, eesmärgiga registreerida sündimus Eestis. Andmeid kogutakse kõikidest Eestis sünnitusabi osutavatest tervishoiuasutustest ja andmete alusdokumendiks on sünnikaart (lisa 1).
Käesoleva töö eesmärgid olid: 1) kirjeldada esmaste ja korduvate keisrilõigete osamäära Eestis aastatel 1998-2012; 2) analüüsida esmaste ja korduvate keisrilõigete teostamise näidustusi võrreldes loomuliku sünnitusega; 3) võrrelda esmaste ja korduvate keisrilõigete hulgas plaaniliste ja erakorraliste keisrilõigete teostamise näidustusi. Selleks kasutati sünnikaardilt järgmisi andmeid: rasedusaegsed riskitegurid ja tüsistused, raseduskestus sünnitusel, sünnituspuhused ja -järgsed diagnoosid ning sünnitamisviis.
Analüüs teostati sünnituspõhiselt. Kokku kasutati andmeanalüüsis andmeid 210 287 sünnituse kohta. Keisrilõiked jagati esmasteks ja korduvateks keisrilõigeteks ja neid analüüsiti eraldi.
Näidustuste analüüs teostati kahes osas: esmalt võrreldi esmaste ja korduvate keisrilõigete näidustuste esinemise šansisuhteid loomuliku sünnitusega. Teiseks analüüsiti erakorraliste keisrilõigete näidustuste šansisuhteid võrreldes plaaniliste keisrilõigetega esmaste ning korduvate keisrilõigete hulgas. Seoste kirjeldamiseks kasutati logistilist regressioonanalüüsi. Mõlema analüüsi puhul leiti esmalt üheste mudelite šansisuhted sõltuva ja kirjeldava tunnuse vahel ehk sünniviisi ning rasedus- ja sünnitusaegsete riskitegurite vahel koos 95% usaldusvahemikuga (CI 95%). Lisaks kasutati mitmest mudelit, mis kohandati olulistele tunnustele, ema vanusele ning sünnijärjekorrale.
Magistritöös leiti, et keisrilõigete osamäär on Eestis aastate jooksul tõusnud, ulatudes üle 20%. Esmaseid keisrilõikeid oli rohkem kui korduvaid, kuid korduvate osamäär on aastate jooksul kasvanud, ulatudes 2012. aastaks ühe kolmandikuni kõigist keisrilõigetest. Esmaste keisrilõigete hulgas oli rohkem erakorralisi keisrilõikeid ja korduvate keisrilõigete hulgas rohkem plaanilisi keisrilõikeid.
Võrreldes loomuliku sünnitusega oli suurem šanss esmaseks keisrilõikeks kõigi keisrilõike näidustuste puhul. Korduvate keisrilõigete puhul oli suurem šanss korduvaks keisrilõikeks funktsionaalselt kitsa vaagna, emaka ruptuuri ja platsenta eesasetsuse korral.
Suurem šanss plaaniliseks keisrilõikeks esines esmaste keisrilõigete hulgas juhul, kui loode oli vaagna otsseisus, emal esines südamehaigus või teostati kunstlik viljastamine ning suurem šanss erakorraliseks keisrilõikeks esines esmaste keisrilõigete hulgas juhul, kui toimus platsenta enneaegne irdumine, esines funktsionaalselt kitsas vaagen või loote asfüksia.
Korduvate keisrilõigete hulgas ei esinenud ühegi näidustuse puhul suuremat šanssi plaaniliseks keisrilõikeks. Suurem šanss erakorraliseks keisrilõikeks korduvate keisrilõigete hulgas esines platsenta enneaegse irdumise, asfüksia või funktsionaalselt kitsa vaagna korral.
Magistritöö analüüsi põhjal võib keisrilõike osamäärade vähendamiseks Eestis soovitada keisrilõike suhtelise näidustuse nagu vaagna otsseisu puhul loote välist pööret, et võimaldada naisel vaginaalselt sünnitada. Esmaste keisrilõigete arvu vähendamine kahandaks ka korduvate keisrilõigete arvu. Soodustada tuleks vaginaalset sünnistust pärast eelnevat keisrilõiget.