Pealkiri: 

Meeste viljatus ja viljatusega seotud tegurid Eestis

Autorid: Sepp K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: viljatus, viljatusravi, mehed, tervisekäitumine
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sepp2014.pdf702.39 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Reproduktiivtervis
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuritakse meeste viljatust ja viljatusega seotud tegureid Eestis. Töö eesmärkideks on: (1) kirjeldada uuringuandmete põhjal viljatute meeste sotsiaaldemograafilist, tervise- ja riskikäitumise profiili, (2) analüüsida meeste viljatusega seotud tegureid Eestis, 2006. aastal. Meeste viljatusega seotud tegureid on maailmas uuritud, kuid Eestis on taolised uurimused olnud üksikud ja väiksemahulised. Käesolev töö on senini suurim ja ulatuslikum, mis kirjeldab meeste viljatusega seotud sotsiaaldemograafilisi ja -majanduslikke, tervise- ja tervisekäitumise ning haigustega seotud tegureid. Töö põhineb Eesti Terviseuuringu (ETU) 2006 ja Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese bioloogia ja geneetika õppetoolis läbiviidud ankeetküsitluse andmetel. Uuringu eesmärkidele vastamiseks kasutati juhtkontrolluuringu kavandit. Uuringualusteks olid viljatud mehed (n=186), kellel Tartu Ülikooli Kliinikumi androloogiakeskuses diagnoositi viljatus ja saadeti instituuti geneetilisteks uuringuteks. Kontrollide (n=558) andmed saadi ETU 2006 aasta uuringust. Uuriti 16-52 aastaste meeste viljatusega seotud tegureid, sotsiaaldemograafilisi ja -majanduslikke, tervise- ja riskikäitumist ja tervislikku seisundit. Erinevate tegurite seoseid hinnati andmeanalüüsil logistilise regressiooni mudeli abil. Arvutati välja šansisuhted (OR - odds ratio) koos 95% usaldusvahemikuga (CI - confidence interval). Statistilises analüüsis kasutati hii-ruut testi, mille korral oluliseks loeti erinevused, kui p-väärtus oli väiksem kui 0,05 (p<0,05). Koosmõjude arvestamiseks kasutati kohandatud mudelit ning arvutati välja kohandatud šansisuhted (AOR - adjusted odds ratio) koos 95% usaldusvahemikuga. Uuritavate keskmine vanus oli 33,4 aastat (SD = 7,8); vastavalt 32,9 aastat (SD = 6,6) juhtude ja 33,5 aastat (SD =8,2) kontrollide hulgas. Mõlemas grupis moodustasid valdava enamuse eestlased - juhtude hulgas 85,0%, kontrollgrupis 64,5% (p<0,05). Keskharidusega mehi oli viljatute meeste kui ka kontrollide hulgas peaaegu võrdselt (40,3% vs 40,5%; (p<0,05). Juhtude hulgas oli vähem keskharidusest madalama haridusega mehi (15% vs 41,6%, p<0,05). Erinevalt kontrollidest oli peaaegu kõik juhud kooselus (92,0% vs 69,2%, p<0,05). Kontrollgrupi kuulunud meestel oli lapsi kahel kolmandikul (65,1%), juhtudest olid lapsed ühel kolmandikul (27,4%). Kohandatud analüüsi tulemuste kohaselt oli viljatus seotud vereringeelundite haigustega (AOR = 5,10; 95% CI 1,96-13,28), seedeelundite haigustega (AOR = 3,62; 95% CI 1,31-10,01) ja suguhaigustega (AOR = 4,38; 95% CI 1,34-14,32). Viljatuse ja suitsetamise vahel ilmnes selles juhtkontrolluuringus negatiivne seos. Ülekaalu ja viljatuse vahel seost ei leitud. Kuigi pooltel juhtudel on viljatuse põhjustajaks mehepoolsed tegurid, on meeste viljatuse põhjuseid vähe uuritud (1). Käesoleva magistritöö tulemused näitavad meeste olulist rolli viljatuse tekkel, mistõttu tuleks meeste viljatusega seotud tegureid rohkem uurida ja samateemalisi uurimusi laiendada.