Pealkiri: 

Tervise enesehinnangu seosed lähivõrgustikuga 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis : uuring SHARE andmete põhjal

Autorid: Väljaots P
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: hinnangud, sotsiaalsed võrgustikud, vanurid, vanadus, tervisemõjurid
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Väljaots2014.pdf263.64 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Demograafilised näitajad
Sotsiaalmajanduslikud näitajad
Kirjeldus: Euroopas kasvab vanemaealise rahvastiku osakaal ning üks kiiremini vananevatest riikidest on Eesti. Vanemas eas esineb erinevaid tervisehäireid, kuid peale füüsilise ja vaimse tervise probleemide mõjutab vanemaealiste tervist ja heaolu ka neid ümbritsev suhtevõrgustik.
Magistritöö eesmärk oli kirjeldada tervise enesehinnangut vanemaealisel rahvastikul Eestis erinevates demograafilistes gruppides, sotsiaalse võrgustiku omaduste ning füüsilise ja vaimse tervise seisundi korral ning selgitada, millised on seosed tervise enesehinnangu ja lähivõrgustike vahel. Valim moodustati SHARE projekti Eesti andmete põhjal, mis koguti aastatel 2010-2011. Valimisse kaasati 4620 50aastast ja vanemat inimest.
Eesmärkide saavutamiseks hinnati tervise enesehinnangut grupiti, gruppidevahelist erinevust hinnati hii-ruut testiga. Tervisehinnangu seosed lähivõrgustikega leiti logistilise regressiooni analüüsi abil. Käesolevas töös uuriti tervise enesehinnangu seoseid demograafiliste tunnuste, lähivõrgustiku näitajate ning füüsilise ja vaimse tervise seisundiga.
Kõrgema vanuse, madalama haridustaseme, tööturul mitteosalemise, välispäritolu ning partnerita leibkonnas oli oluliselt rohkem inimesi, kes hindasid oma tervist halvaks. Halva tervisehinnangu osakaal oli suurem füüsilise ja vaimse tervise häirete esinemise korral. Oluliselt rohkem esines halba tervisehinnangut inimestel, kelle lähivõrgustikku ei kuulunud partner, lapsed, sõbrad ega emotsionaalselt lähedased inimesed võrreldes nendega, kellel oli partner, laps, sõbrad ja lähedased inimesed võrgustikus.
Madalam haridustase ja tööturul mitteosalemine oli seotud suurema šansiga halvaks tervisehinnanguks kui kõrgem haridus ning aktiivsus tööturul. Sarnase terviseseisundi korral oli meestel ja välispäritolu rahvastikul suurem šanss hinnata oma tervist halvaks kui eestlastel ja naistel. Partneri, laste ja muude võrgustikuliikmete olemasolu lähivõrgustikus, võrgustikuliikme geograafiline kaugus ning rahulolu lähivõrgustikuga ei olnud seotud tervisehinnanguga. Sõbra ning kolme ja enama emotsionaalselt lähedase inimese korral oli halva tervisehinnangu šanss väiksem kui sõpradeta või emotsionaalselt lähedaste inimesteta lähivõrgustikus.
Tervise enesehinnangu olulisimaks mõjutajaks on füüsilise ja vaimse tervise seisund, kuid ka lähivõrgustiku struktuur, funktsioon ja kvaliteet on seotud tervise enesehinnanguga.