Pealkiri: 

STEMI-patsientide haiglaeelse ja -sisese reperfusioonravi viivitused

Autorid: Mark T
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: südame-veresoonkonna haigused, südameinfarkt, ravi, ravitulemused, riskitegurid, suremus, ravikvaliteet
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Mark2014.pdf1.23 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Mittenakkushaigused
Kirjeldus: Käesolevas magistritöös uuriti 2011. aasta STEMI-patsientide reperfusioonravi haiglaeelseid ja -siseseid viivitusi. Töö eesmärkideks oli (1) kirjeldada STEMI-patsientide reperfusioonravi viivitusi haiglaeelsetes ja haiglasisestes etappides, (2) analüüsida STEMI-patsientide viivituste seoseid patsiendi soo, vanuse, südame isheemiatõve riskiteguritega ning haiglatüübiga, (3) hinnata, kas STEMI-patsientide ravikäsitlus vastab Euroopa ravijuhendis toodud soovituslikele reperfusioonravi ajalistele kriteeriumitele. Uuring on teostatud Eesti Müokardiinfarktitegistri (MIR) 2011. aasta STEMI-patsientide andmete põhjal (N=1001).
Haiglaeelsete ja -siseste reperfusioonravi viivituste analüüsimisel kirjeldati mediaanaegu erinevates viivituste etappides ja võrreldi mediaanaegu soo, vanuse ja haiglatüübi järgi. Haiglaeelse ja haiglasisese viivituse seoseid soo, vanuse, südame isheemiatõve riskitegurite ja haiglatüübiga analüüsiti logistilise regressioonimudeliga nii kohandamata kui kõikidele töös kasutatud tunnustele (sugu, vanus, varasem äge müokardi infarkt (ÄMI), varasem perkutaanne koronaarinterventsioon (PKI) ja südame isheemiatõve riskitegurid ning haiglatüüp) kohandatud mudeliga. Patsiendid jagati viivituse aja järgi kahte gruppi. Haiglaeelse reperfusioonravi viivituse esimeses grupis olid patsiendid, kelle aeg atakist esmase meditsiinilise kontaktini oli alla 120 minuti ja teises grupis olid üle 120 minutilise viivitusega patsiendid. Haiglasisese viivituse analüüsimiseks haiglasse jõudmisest PKIni olid patsiendid jagatud alla 60 minuti ja üle 60 minuti viivitusega gruppideks.
Haiglaeelse viivituse analüüs näitas, et naistel oli meestest 1,38 korda (CI 1,04-1,82) suurem šanss pikemale viivitusele. Vanuse tõustes kasvas patsientide šanss pikemale haiglaeelsele viivitusele. Kohandades viivitusi kõikidele töös kasutatud teguritele leiti, et vanemates vanusgruppides oli viivitus 1,5-2,0 korda pikem kui kahes nooremas vanusgrupis. Šanss pikemale haiglaeelsele viivitusele oli patsientidel, kes olid suunatud ravile keskhaiglatesse. Peale kohandamist kõikidele töös kasutatud teguritele jäi keskhaiglatesse suunatud patsientide šanss pikemale haiglaeelsele viivitusele üle kahe korra suuremaks (OR=2,13; CI 1,14-4,00) kui piirkondlikesse haiglatesse suunatud patsientidel.
Haiglasisesed pikad viivitused olid seotud vanusega: mida vanem oli patsient, seda pikem oli haiglasisene viivitus. Kõikidele töös kasutatud teguritele kohandamisel selgus, et vanuse tõustes kasvas šanss pikemale viivitusele veelgi. Keskhaiglatesse suunatud STEMI-patsientidel oli haiglasiseselt šanss pikemale viivitusele kuus korda suurem (OR=6,04 CI 2,91-12,51) kui piirkondlike haiglate STEMI-patsientidel, kuid kõikidele töös kasutatud teguritele kohandades ei leitud olulisi erinevusi haiglasiseste viivituste võrdluses erinevate haiglatüüpide vahel (OR=0,87 CI 0,44-1,70). Nii haiglaeelse kui -sisese reperfusioonravi viivituste analüüs viitas pigem südame isheemiatõve riskitegurite kaitsvatele seostele.
Ainult poolte PKI ravi saanud patsientide viivituse aeg atakist PKIni jäi ravijuhendis toodud soovitusliku reperfusioonravi (720 minuti) ajapiiridesse. Ravijuhendi soovitusliku aja (60 minuti) raamidesse haiglasse jõudmisest PKIni mahtus ainult 25 % STEMI-patsientide reperfusioonravi.
Kokkuvõtteks tahaksin rõhutada, et kõiki patsiente tuleb käsitleda ühtse teaduspõhise ravijuhendi järgi, sõltumata patsiendi soost ja vanusest. Viivituste vähendamiseks on vaja leida haiglates soovituslikust erineva ravitaktika kitsaskohad nii haiglaeelses kui haiglasiseses etapis, et vähendades reperfusioonravi viivitusi parandada STEMI-patsientide ravikvaliteeti. Magistritöö tulemuste alusel on soovitav ravikvaliteedi paremaks hindamiseks muuta Müokardiinfarktiregistri (MIR) ajaliste kriteeriumite sisestamine ühtseks (minutilise täpsusega) kõikide sisestatavate ajaliste etappide puhul.