Pealkiri: 

Sünnikaalukõverad Eestis ja sünnikaalu mõjutavad tegurid : registripõhine uuring

Autorid: Sildver K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: sünd, sünnikaal, vastsündinud, demograafilised näitajad
Välja antud: 2014
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sildver2014.pdf983.26 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Rahvastiku tervise ajatrendid
Demograafilised näitajad
Kirjeldus: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli koostada üksikrasedustest elusalt sündinud poeg- ja tütarlaste keskmiste sünnikaalude kõverad raseduse kestuse järgi Eestis aastatel 1995-2012 sündinud laste andmete põhjal. Lisaülesandeks oli võrrelda tulemusi aastate 1992-1994 andmete alusel leitud sünnikaalukõveratega ja analüüsida sünnikaalu mõjutavaid tegureid Eesti Meditsiinilise Sünniregistri (EMSR) andmete alusel.
Registripõhise uuringu andmed pärinesid EMSRist. Uuringusse kaasati kõik aastatel 1995-2012 Eestis üksikrasedusest elusalt sündinud lapsed. Kokku analüüsiti 240 108 vastsündinu andmeid. Sünnikaalu ja sotsiaaldemograafilste seoste kirjeldamiseks kasutati lineaarset regressiooni.
Eestis oli aastatel 1995-2012 40. rasedusnädalal sündinud laste keskmine sünnikaal poistel 3720 g ja tüdrukutel 3560 g. Võrreldes aastatel 1992-1994 läbiviidud uuringuga oli poiste keskmine sünnikaal 40. rasedusnädalal tõusnud 40 g ja tüdrukutel 30 g võrra ning varasema gestatsiooniajaga (22-34 rasedusnädal) elusalt sündinud laste sünnikaalud langenud (5-109 g) ja hilise gestatsiooniajaga (35-43 rasedusnädala) laste sünnikaalud tõusnud (7-140 g). Täiskantud raseduse puhul oli poiste keskmine sünnikaal tõusnud 1,9% ja tüdrukutel 1,7%.
Analüüsist selgus, et ema haridus ja perekonnaseis olid seotud lapse sünnikaalu kujunemisega. Haridustaseme tõusuga suurenes ka lapse sünnikaal. Madalam haridustase ja registreeritud abielu puudumine suurendasid enneaegse sünnituse riski. Kõrgem haridustase ja registreeritud abielu tõstsid lapse keskmist sünnikaalu. Lapse sool ja sünnikaalul oli tugev seos. Poisid olid keskmiselt 146 g võrra raskemad kui tüdrukud. Ema rahvus oli samuti oluline lapse sünnikaalu mõjutav tegur. Mitte-eestlaste lapsed olid keskmiselt 103 g kergemad. Lapse sünnikaalu mõjutas ema vanus alates 40+ aastatest languse suunas.
Sünnikaalu mõjutasid lisaks sotsiaaldemograafilistele ka rasedusaegsed riskitegurid. Keskmist sünnikaalu langetavaid riskitegureid oli rohkem kui kaalu tõstvaid tegureid. Ema gestatsioonidiabeet ja aneemia mõjusid vastsündinu kaalu tõstvalt. Rasedusaegsed riskitegurid nagu preeklampsia, eklampsia, ähvardav raseduse katkemine, oht enneaegseks sünnituseks, varasem keisrilõige, IVF, neeruhaigus ja südamehaigus olid kõik vastsündinu kaalu alandavad tegurid. Varasemad sünnitused mõjusid lapse sünnikaalu tõstvalt. Varasemad abordid mõjusid sünnikaalu alandavalt.