Pealkiri: 

Morbidity and mortality among Baltic Chernobyl cleanup workers: a register-based cohort study

Alternatiivne pealkiri: Baltimaade Tšernobõli veteranide haigestumus ja suremus: registripõhine kohortuuring
Autorid: Rahu K
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Märksõnad: kasvajad, vaimne tervis, haigestumus, stress, suitsiidid, radiatsioon, riskitegurid
Välja antud: 2014
Tüüp: Doktoritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Rahu2014.pdf1.54 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Mittenakkushaigused
Kirjeldus: 26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel radioaktiivsed ained saastasid põhjapoolkera. Kõige enam kahjustatud aladele Ukrainas saadeti puhastustööd tegema umbes 530 000 inimest (Tšernobõli veterani), kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest. Kas ja kuidas on Tšernobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele? Epidemioloogiline uuring, milles kasutati Eesti, Läti ja Leedu vähiregistrite andmeid, näitas, et aastatel 1986-2007 oli veteranide ja nende nende riikide meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust. Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. Veteranide suremus 1986-2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30% kõrgem kui meesrahvastikus. Haigekassa 2004.-2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus (ilma vähkkasvajateta) ühesugune. Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini. On tõenäone, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet. Seega veerand sajandit pärast Tšernobõli avariid puudub tõendus, et puhastustöödel saadud väikesed kiirgusannused on suurendanud veteranide haigestumust või suremust.