Pealkiri: 

Vitiligo: clinical aspects, quality of life and the role of melanocortin system in pathogenesis

Alternatiivne pealkiri: Vitiliigo: kliinilised aspektid, elukvaliteet ja melanokortiini süsteemi roll haiguse patogenees
Autorid: Karelson M
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool. Dermatoloogia ja veneroloogia õppetool
Märksõnad: pigmentatsioon, vitiliigo
Välja antud: 2013
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Doktoritöö
Link: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/32586
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Karelson2013.pdf2.14 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Mittenakkushaigused
Kirjeldus: Vitiliigo on haigus, mis valikuliselt kahjustab melanotsüüte ja põhjustab koldelist pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Antud töö eesmärgiks oli vitiliigo kliiniliste iseärasuste uurimine, haigete elukvaliteedi hindamine ja melanokortiini süsteemi rolli selgitamine vitiliigo tekkemehhanismis. Uuritavateks olid mõlemast soost vitiliigo haiged ja terved kontrollisikud vanuses ¿18a. Uuritavaid anketeeriti, kasutades selleks kliiniliste tunnuste, Dermatoloogia Elukvaliteedi Indeksi ja Emotsionaalse Enesehinnangu Küsimustikke. Uuritavatel määrati veeniveres autoantikehad, vitiliigo koldes ja näiliselt terves nahas melanokortiiniraja süsteemi geenide mRNA ekspressiooni tasemed qRT-PCR meetodil. Uurimus selgitas välja, et 81% haigetest esineb harilik vitiliigo. Haiguse kulg on pikaajaline ja aeglaselt progresseeruv, kuid enamusel juhtudest ei ületa pigmendi kadu 10% nahapinnast. Naistel esineb meestega võrreldes oluliselt sagedamini kaasnevat autoimmuunhaigust, autoantikehi veres ja autoimmuunset polüendokriinset sündroomi. Selgus, et perekondliku vitiliigoga haigetel on kõrgenenud risk hariliku vitiliigo vormi väljakujunemiseks varases haigusjärgus ja naissugu on oluliseks riskiteguriks ulatusliku depigmentatsiooni tekkel sporaadilistel juhtudel. Leidsime, et vitiliigo mõju elukvaliteedile on täiskasvanutel väike. Naissugu on enam mõjutatud sümptomite/tunnete skaalal ja meessugu isiklike suhete skaalal. Madalam elukvaliteet on vitiliigo haigetel seotud varasema haigestumisega, ulatusliku pigmendi kaoga, haiguse progresseerumisega ja depigmentatsiooniga labakätel. Võrdlus tervete kontrollisikutega ei toonud välja statistiliselt olulist erinevust haigete emotsionaalses seisundis. Näitasime, et melanokortiini süsteemi geenide ja signaalülekandes antud süsteemilt pigmentatsiooniensüümidele osalevate geenide ekspressioon on tõusnud vitiliigo haigete visuaalselt kahjustamata nahas, mis viitab kompensatoorse mehhanismi olemasolule taastamaks normaalset pigmentatsiooni haiguskolletes. Kokkuvõtteks võib öelda, et antud uurimus tõi välja mitmeid vitiliigo kliinilisi iseärasusi, näitas haiguse vähest mõju elukvaliteedile ja tõestas, et melanokortiini süsteemi geenide ekspressioon on vitiliigo korral muutunud.