Pealkiri: 

Immune activation in female infertility: Significance of autoantibodies and inflammatory mediators

Alternatiivne pealkiri: Naise viljatusega kaasnev immuunsüsteemi aktivatsioon: autoantikehade ja põletikuliste mediaatorite tähendus
Autorid: Tagoma A
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool
Märksõnad: viljatus
Välja antud: 2013
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Doktoritöö
Link: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/31126
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Tagoma2013.pdf2.04 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Reproduktiivtervis
Kirjeldus: Infertiilsus ehk viljatus on ülemaailmne meditsiiniline ja sotsiaalne probleem, millega puutub kokku kuni 9% reproduktiivses eas paaridest. Kehavälise viljastamise protseduur (IVF) on osutunud kõige efektiivsemaks ravimeetodiks erinevate viljatuse põhjuste korral. IVF ravi tulemuslikkus on otseselt sõltuv follikulogeneesi stimulatsiooni tulemuslikkusest, mille hindamiseks otsitakse jätkuvalt efektiivsemaid ja optimaalsemaid biomarkereid, et nende põhjal paremini ennustada IVF ravi edukust. IVF ravi ebaõnnestumist on seostatud immuunsüsteemi häiretega, sealhulgas suurenenud autoantikehade produktsiooni ja muutunud tsütokiinide profiiliga. Käesolevas doktoriväitekirjas määrati humoraalse immuunsüsteemi aktivatsiooni markereid erineva viljatuse põhjusega naispatsientidel ning hinnati nende tähenduslikkust viljatuse etiopatogeneesis ja viljatusravi tulemuse ennustamisel. Selleks määrati töö esimeses osas patsientide vereseerumis esinevaid nii üldisi organspetsiifikata kui ka spetsiifiliselt reproduktiivorganite vastu suunatud autoantikehi. Tulemused näitasid, et erineva põhjusega viljatutel naistel, kes läbisid IVF protseduuri, esines sagedasti mitmesuguseid organ-spetsiifikata või -spetsiifilisi autoantikehi. Teatud antikehareaktsioonide esinemine oli seotud viljatuse diagnoosi või IVF ravitulemusega. Töö teises osas mõõdeti patsientide follikulaarvedelikust erinevate biomarkerite kontsentratsioone. Follikulaarvedelikust määratud proinflammatoorsete tsütokiinide, kemokiinide ja apoptoosi regulaatorite profiilid erinesid patsientide hulgas haiguspõhiselt. Peale selle leiti biomarkereid, mille esinemine oli seotud viljatusravi erinevate parameetritega. Töö tulemustest võib järeldada, et erineva põhjusega viljatutele IVF naispatsientidele on iseloomulik üldine immuunsüsteemi aktivatsioon. Immuunsüsteemi häired võivad olla seotud neil patsientidel esineva viljatuse patogeneesiga.