Pealkiri: 

Epidemiology of traumatic spinal cord injury in Estonia. Brain activation in the acute phase of traumatic spinal cord injury

Alternatiivne pealkiri: Seljaajutraumade epidemioloogia Eestis. Peaaju aktivatsioonimuster seljaajutrauma ägedas faasis
Autorid: Sabre L
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool
Märksõnad: traumad
Välja antud: 2013
Avaldamise koht: Tartu
Tüüp: Doktoritöö
Link: http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/31206
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sabre2013.pdf4.69 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Traumad
Kirjeldus: Seljaajutrauma (SAT) korral saavad seljaajus paiknevad närvirakud otseselt või kaudselt kahjustada. Suurel osal patsientidest jääb seetõttu eluaegne täielik või osaline jalgade ja/või käte halvatus ning tundlikkushäired, sest kahjustunud närvirakud seljaajus ei taastu endisele tasemele. SAT invaliidistab maailmas igal aastal üle saja tuhande inimese. SAT haigestumuskordajad erinevad riigiti. Arenenud riikide haigestumuskordajad on arenguriikidest suuremad ning seda seletatakse andmete erineva kättesaadavuse, meditsiinilise abi taseme ning üldise erineva elukvaliteediga. Eestis saab igal aastal SAT 39,7 isikut 1 000 000 inimese kohta ehk umbes 50 inimest aastas. Euroopas on see suurim haigestumus. Eestis on ohviteks noored 16-30-aastased mehed, kes kukuvad kõrgusest või saavad viga autoavariis. Oluline traumapõhjus on noortel ka sporditrauma, millest 90% on tingitud sukeldumisest. Selgub, et Eestis on peaaegu pooled patsiendid trauma saamise ajal alkohoolses joobes. SAT järel hakkab organism oodatust kiiremini vananema. Kuna häiruvad paljud füsioloogilised protsessid, esineb neil patsientidel palju traumajärgseid tüsistusi ning suurem suremus võrreldes tervete isikutega. Eestis sureb trauma järel naisi rohkem kui mehi. Suremus on suurim esimesel traumajärgsel aastal. Peamisteks surmapõhjusteks on välised põhjused, sepsis ja südame-veresoonkonnahaigused. Kahjuks on SAT-patsientide hulgas suur ka enesetappude hulk. SAT järel tekivad olulised muutused ja ümberkorraldused ka peaajus. Peaaju aktivatsioonimuster muutub selle järgi, kas patsient paraneb või mitte. Uurimistöö tulemusel selgus, et paranejatel on esimestel traumajärgsetel kuudel peaajukoore aktivatsioon laialdasem ja intensiivsem kui mitteparanejatel. Seetõttu võib arvata, et funktsionaalne magnetresonantstomograafiline uuring, millega saab aju aktivatsioonimustrit uurida, on SAT-patsientide paranemise võimalik ennustaja. SAT-ravi tänapäeval puudub, seega on tähtsaim ennetus.