Pealkiri: 

Vereteenistuse optimaalse süsteemi kulutõhususe analüüs

Autorid: Alloja J , Espenberg K , Kiivet R-A
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool, Sotsiaalministeerium
Märksõnad: tervishoiukorraldus, kulutõhusus, kulud, haiglad, finantseerimine
Välja antud: 2012
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Alloja2012.pdf2.56 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisetehnoloogiate hindamine
Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Kirjeldus: Uuringu fookuses on Eesti vereteenistuse hetkeseis, tuleviku väljavaated ja majanduslik efektiivsus. Vereteenistuse kulutõhususe all peetakse käesolevas analüüsis silmas olukorda, kus suudetakse samade kuludega pakkuda rohkem ja kvaliteetsemaid veretooteid või sama palju ja sama hea kvaliteediga veretooteid väiksemate kuludega. Vaadeldakse veresüsteemi kui tervikut: nii doonorlust, veretoodete tootmist ja jaotust kui ka veretoodete ülekandmist. Raportis on tuginetud valdkonnaga seotud teaduskirjandusele, varasematele uuringutele, ekspertintervjuudele ja statistiliste arvandmete analüüsile. Uuringu teostas Tartu Ülikool Sotsiaalministeeriumi tellimusel.
Vereteenistuse ülesandeks on tagada raviasutuste järjepidev varustatus ohutute veretoodetega. 2012. aasta seisuga on Eestis neli verekeskust ja 27 verekabinetti, mis kõik on eraõiguslike haiglate struktuuriüksused ning nende omavaheline tööjaotus ja koostöö on tagatud seadusandluse ja omavaheliste kokkulepetega. Eestis rahastatakse vereteenistust Haigekassa eelarvest veretoodetele määratud hindade kaudu, 2011. aastal oli Eesti vereteenistuse kogumaksumus 5,8 mlj eurot.
Üldhinnanguna tänasele vereteenistuse olukorrale saab välja tuua, et Eesti vereteenistus baseerub suhteliselt stabiilsel doonorite baasil, välja on kujunenud tavaolukorras töötav veretoode tarneahel ja tagatud on veretoodete ohutus. Verekeskuste vahel on välja kujunenud selge tööjaotus ja vastutus igapäevaste tellimuste tagamisel. Verekeskuste töö on doonorivere kasutamise ja ressursside kasutamise aspektist efektiivne.
Võttes arvesse tulevikuarenguid ning Eesti piiratud ressursse, on vereteenistuse edasise arendamise ja kulutõhususe optimeerimise aspektist raportis välja toodud kriitilised vajadused, mida on hädatarvilik ellu viia ja soovitused, mida tasub kaaluda.
Kolm kriitilist vajadust, mis tagavad veretoodetega varustamise järjepidevuse, on:
- doonorluse arendamine esmakordsetelt ja noortelt doonoritelt püsidoonorlusele;
- vereteenistuse infosüsteemi arendamine üleriiklikult ühtseks, mis on oluline kulude optimeerimise, koostöö ja ohutuse seisukohalt;
- vereteenistuse rahastamise ümberkorraldamine, mis toetaks kvaliteedi tagamist ja ohutust.
Kolm soovitust, mis toetavad vereteenistuse arengut, on:
- doonorite jaoks vajaliku info koondamine ja süsteemne edastamine;
- keskse koordineerimise, juhtimise ja planeerimise sisseseadmine;
- veretoodete inaktiveerimise kasutuselevõtu otsustamine riiklikul tasemel.
Eesti vereteenistuse tulevikku silmas pidades on välja toodud neli stsenaariumi, mis erinevad koostöö ja konsolideerumise astme poolest. Võrreldes tänase süsteemiga kaasneb muudatustega kulutõhususe suurenemine veretoodete tootmise ja testimise tsentraliseerimisest ning ühtse vereteenistuse infosüsteemi käivitamisest, mis kaasab nii doonorlust kui verekabinette. Täiendav kulutõhusus saavutatakse tuleviku investeeringuvajaduste koondamise arvel,