Pealkiri: 

Õpetajate hinnangud ja stressireaktsioonid koolivägivallale Lõuna-Eesti üldhariduskoolide näitel

Autorid: Sinijärv M
Väljaandja/tellija: Tartu Ülikool: Sotsiaal- ja haridusteaduskond
Märksõnad: vaimne tervis, vaimne vägivald, füüsiline vägivald, koolivägivald, õpilased, õpetajad, stress, koolid
Välja antud: 2010
Tüüp: Magistritöö
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sinijarv2010.pdf595.41 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Vaimne tervis
Füüsiline, bioloogiline, keemiline, sotsiaalne ja psühholoogiline keskkond
Kirjeldus: Töös püstitati järgmised uurimisküsimused:
1. Kuidas hindavad õpetajad vägivalla tõsidust oma koolis?
2. Missugust abi ja kellelt nad ootavad, tulemaks toime koolivägivalla probleemidega?
3. Millised on õpetajate stressireaktsioonid koolivägivallale?

Uuringu läbiviimiseks kasutati kirjalikku enesehinnangu küsimustikku. Osales 148 õpetajat. Uuringus püstitatud esimene hüpotees leidis kinnitust:
1) Koolivägivalda oma koolis tõsiseks probleemiks pidavatel õpetajatel esineb sagedamini stressireaktsioone sellele võrreldes nende õpetajatega, kes koolivägivalda vähemtõsiseks probleemiks peavad.

Uurimistöös püstitatud teine ja kolmas hüpotees leidsid kinnitust
osaliselt:
2) Linnakoolide õpetajatel esineb stressireaktsioone koolivägivallale sagedamini kui maakoolide õpetajatel.
3) Algajatel õpetajatel esineb stressireaktsioone koolivägivallale sagedamini kui staažikatel õpetajatel.

Ligi pooled vastanutest nimetasid koolivägivalla taseme oma koolis mõõdukaks.
Koolivägivalla intsidentidest, millele oldi tunnistajaks oldud, nimetati enim vandumist ja löömist. Sagedamini nimetatud stressireaktsiooniks koolivägivallale osutusid õpetajate mure õpilaste turvalisuse pärast, nad hoiduvad vastandumast õpilasega ning tuntakse ennast ebaturvaliselt, kui ollakse üksinda grupi õpilastega.