Pealkiri: 

Eesti Euroopa võrdlustes: Ühiskonna toetus, usaldus, tervis ja majanduslik toimetulek kui laste ja lastevanemate rahulolu mõjutavad tegurid Euroopa 13 riigis

Autorid: Ainsaar M
Väljaandja/tellija: Sotsiaalministeerium
Märksõnad: rahulolu, lapsed, lapsevanemad, täisealised, noored, Euroopa, perepoliitika
Välja antud: 2008
Avaldamise koht: Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 3/2008
Tüüp: Teaduslik artikkel/kogumik
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sotsiaalministeerium2008_1.pdf1.76 MBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisenäitajate siseriiklik ja rahvusvaheline võrdlus
Kirjeldus: Euroopa Sotsiaaluuringu 2004. aasta andmed näitasid, et Euroopa kõige enam eluga rahul olevad 15¿18-aastased noorukid elavad Šveitsis, Soomes ja Rootsis. Lastega täiskasvanute rahulolu oli suurim Šveitsis, Soomes, Iirimaal, Rootsis ja Austrias. Madalaim rahulolutase oli Ukrainas ja Slovakkias.
Vaadeldud riigid jaotusid kolme rühma:
1. Riigid, kus puudusid suured erinevused laste, lastega ja lasteta täiskasvanute hinnangutes eluga rahulolule: Belgia, Šveits, Ukraina;
2. Riigid, kus lapsed olid kõige rahulolevam rühm: Eesti, Poola, Saksamaa, Soome, Suurbritannia;
3. Riigid, kus lastega täiskasvanute rahulolu oli statistiliselt erinev lasteta elavate täiskasvanute rahulolust: Austria, Soome, Rootsi, Slovakkia.

Ootuspäraselt mõjutas subjektiivne tervise seisund laste rahulolu vähem kui täiskasvanutel. Ka subjektiivne pere majandusliku toimetuleku hinnang ei toiminud laste mudelites hästi ning usalduse osas olid tulemused riigiti erinevad. Tervikuna võib pidada laste rahulolu mudeleid suhteliselt nõrkadeks. Kinnitust leidis hüpotees, et perekonna tähtsuse kasvuga ühiskonnas suurenes ka laste suhteline rahulolu. See seaduspära ei ilmnenud absoluutse rahulolu puhul riigi tasandi näitajates. Nendes riikides, kus perekonda peeti tähtsamaks, olid lapsed, võrreldes teiste riikide lastega, oma eluga pigem vähem rahul, aga nad olid siiski suhteliselt enam rahul kui sama riigi täiskasvanute kontrollrühm.
Ka lastevanemate puhul kehtis seaduspära, et vanemate suhteline rahulolu oli suurem nendes riikides, kus perekonda peeti tähtsamaks või riigi toetus perekondadele oli suurem. Lastega täiskasvanute puhul oli kõige tugevamaks rahulolu mõjutavaks teguriks enamikus riikides hinnang pere majanduslikule toimetulekule. Majandusliku toimetuleku mõju oli väiksem nendes riikides, kus oli tugevam perepoliitika toetus. Tervis ja usaldus olid täiskasvanute rahulolu mõjutajatena suhteliselt võrdsed tegurid, kuid enamuse riikide täiskasvanute puhul oli tervise hinnangu mõju rahulolule usaldusest tugevam.
Lastega täiskasvanute rahulolu ja riigi perepoliitika alusel joonistus välja neli riikide rühma:
1. Kõrge riigipoolse toetusega ja lastega täiskasvanute rahuloluga riigid: Rootsi, Austria, Saksamaa, Iirimaa;
2. Keskmiste näitajatega Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Šveits;
3. Madala toetuse ja madala rahuloluga Poola;
4. Kõrge ja keskmise riigipoolse toetusega, kuid suhteliselt väga rahulolematute lastevanematega Soome ja Slovakkia.