Pealkiri: 

Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks: üks aasta hiljem

Autorid: Thomson S , Habicht T , Rooväli L , Evetovits T , Habicht J
Väljaandja/tellija: Haigekassa, Sotsiaalministeerium, WHO Euroopa Regionaalbüroo
Märksõnad: tervisepoliitika, finantseerimine, tervishoid, tervishoiukorraldus
Välja antud: 2011
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Thomson2011.pdf750.12 kBAdobe PDF
Thomson2011_ingl.pdf750.46 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Tervisepoliitika planeerimine ja juhtimine
Terviseteenuste korraldus, kättesaadavus ja kvaliteet
Kirjeldus: 2010. aasta aprillis avaldasime aruande, milles hinnati Eesti tervishoiu rahastamispoliitikat ning esitati ajavahemikuks 2010-2030 tervisesektori tulude ja kulude arenguprognoosid eri stsenaariumide kaudu, analüüsides demograafiliste, makromajanduslike ning tööturuga ja tervisesüsteemiga seotud tegurite mõju. Kõik stsenaariumid näitasid, et tervishoiukulud neelavad tulevikus järjest suurema osa
riigi sissetulekutest ning seejuures tervisesüsteemiga seotud tegurid - tehnoloogia areng ja muutused tervishoiuteenuste kasutamises - mõjutavad kulusid märksa rohkem kui demograafilised tegurid, nagu näiteks rahvastiku vananemine. Kui tervishoiuteenuste kasutamine suureneb samas tempos nagu viimase 5-10 aasta jooksul, on selle mõju kuludele suur. Lisaks sellele võib omaosaluse osatähtsus
SKPst aastaks 2030 rohkem kui kahekordistuda, eeskätt suurema retseptiravimite tarbimise tõttu, mis mõjutab märkimisväärselt inimeste finantskaitset ja rahastamise õiglust.
Käesolevas lühikeses dokumendis käsitletakse peamisi muutusi tervishoiu rahastamises alates 2009. aasta aprillist, mil alustasime algse aruande koostamist. Eesmärk ei ole hinnata 2010. aasta aruande mõju, vaid vaadata üle areng nendes valdkondades, mille puhul aruandes leiti, et need võivad märkimisväärselt mõjutada tervisesüsteemi rahalist jätkusuutlikkust. Selline läbivaatamine on eriti vajalik viimastel aastatel Eestis toimunud majanduslike ja poliitiliste muutuste tõttu: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmeks saamine, uue (kuid samas juba tuntud) valitsuse ametisse astumine ning kestvast majanduslangusest, kasvavast töötusest ja euroalaga ühinemisest tingitud eelarvesurve.