Pealkiri: 

Haiguskoormuse tõttu kaotatud eluaastad ehk tervisekadu Eestis

Väljaandja/tellija: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool: Tervishoiu instituut
Märksõnad: haiguskoormus, haigestumus, suremus, demograafilised näitajad, mehed, naised, kroonilised haigused
Välja antud: 2004
Tüüp: Uuring/analüüs
Failid:
Nimi SuurusFormaat
Sotsiaalministeerium2004.pdf642.55 kBAdobe PDF
Alamvaldkonnad:Nakkushaigused
Mittenakkushaigused
Vaimne tervis
Traumad
Tervisenäitajate siseriiklik ja rahvusvaheline võrdlus
Demograafilised näitajad
Kirjeldus: 1. Käesolevas raportis tähistatakse terminiga ¿haiguskoormus¿ kaotust rahva tervises, mida väljendab surmade tõttu kaotatud eluaastate ning haigestumise ja välispõhjuste tõttu vähenenud täie tervise juures elatud eluaastate koguarv. Surmade ja haigestumise tõttu kaotatud eluaastate arvud on esitatud haigusseisundite ja vanusrühmade kaupa, eraldi meeste
ja naiste kohta.
2. Suremuse arvel kaotatud eluaastad arvutati Eesti Statistikaameti surmade andmebaasi alusel
võrrelduna vastava vanuserühma eeldatava elueaga Eestis. Suremuse tõttu kaotatud eluaastad
on esitatud diskonteerituna ja vanuskaalutuna.
3. Suremusandmete analüüs kaotatud eluaastate meetodil toob esile suure soolise erinevuse.
Samal ajal, kui üle 65-aastaste seas on meeste ja naiste kaotatud aastate koguarv võrdne, kaob
enne 65. eluaastat Eesti meeste elust 69 022 eluaastat võrreldes naiste 25 407 eluaastaga ehk
2,7 korda enam.
4. Kaotatud eluaastate meetod rõhutab eesti elanikel n-ö varase suremuse tähendust. Eesti
meeste surmadest 13% toimub enne 45.eluaastat, kuid nende arvele jääb 35% meeste kaotatud
eluaastatest. Naistest sureb enne 45.eluaastat3%, kuid see moodustab 19% naiste kaotatud
eluaastatest.
5. Haigestumise ja välispõhjuste tõttu kaotatud terved eluaastad arvutati Eesti Haigekassa
arvete alusel kahel meetodil. Esmashaigestumise alusel diskonteerituna ja vanuskaalutuna
ning levimusandmete alusel kaotatud täisaastates vanusrühma kohta. Esmashaigestumise
alusel arvutatud haiguskoormus kandub varasemasse ikka ja näitab vanust, kuhu suunata
vastavate haiguste ennetamisele ja varasele ravile suunatud meetmed. Levimusandmetel
arvutatud haiguskoormus rõhutab krooniliste ja püsivate haigusseisundite jaotumist
ühiskonnas ja osutab, mis vanuses ja mis haiguste korral on suurimad vaevused ehk kuhu
suunata taastusravi ja rehabilitatsioon.
6. Haigustest kaotatud aastaid on eesti naistel poole enam kui eesti meestel. Erinevus ilmneb
alates teismelise-east ning püsib kuni pensionieani. Naised kaotavad meestest kaks korda
enam aastaid kasvajate, liiges-lihashaiguste tõttu ja kuse-suguelundite haiguste tõttu, kokku
ligi 20 tuhat aastat rohkem kui mehed.
7. Haigustest kaotatud aastate arvestamine esmashaigestumise andmetel toob esile liigeslihashaiguste
ning arvestamine levimusandmetel välispõhjustest ja seedeorganite haigustest
tingitud tervisekao. Mõlemad meetodid on vajalikud, et hinnata mitteletaalsete haiguste
tähendust kogu rahvastiku tervisele ja haiguspõhjuste jaotumist soo- ja vanusrühmades.
8. Kokkuvõttes jaotuvad antud metoodikat kasutades kaotatud eluaastad eesti
meeste ja naiste vahel sisuliselt võrdselt, kuigi meestel on suur ülekaal suremuse ja naistel
haiguste tõttu kaotatud eluaastates.
9. Haiguste tõttu kaotatud eluaastate edetabel erineb täielikult surmapõhjuste alusel koostatud
edetabelist, kus olulisemateks erinevusteks on erinevate liiges-lihashaiguste, samuti
skisofreenia kõrged edetabelikohad nii meeste kui naiste seas.
10. Esitatud tulemused Eesti kohta kaotatud eluaastates ei ole otseselt võrreldavad teiste
riikidega ega mujal tehtud uuringutega, sest kaotatud eluaastate koguarv oleneb haiguste
esinemissagedusest, rahvastiku eeldatavast elueast ja haiguskaaludest, mis on kõik riigiti
erinevad.
11. Käesolevas töös esitatud tulemuste kolm rakendusvõimalust:
- esitatud andmed kajastavad haiguste, haiguspõhjuste ja erinevate vanusrühmade osatähtsust
kogu rahvastiku summaarses haiguskoormuses e tervisekaos;
- täiendades esitatud tulemusi eelmiste ja tulevaste aastate andmetega, on võimalik jälgida
muutusi rahvastiku tervises ajateljel;
- rahvatervise valupunktide ja tervishoiupoliitika prioriteetide sõnastamiseks ning olulisemate
haiguspõhjuste või enim haavatavate rahvastikurühmade identifitseerimiseks.